PRIIDUL OLI 28. DETSEMBRIL SÜNNIPÄEV! PALJU KRUTSKEID, HÄID ANEKDOOTE JA ÕNNE SULLE!

Tähistame sünnat siis, kui koolis tagasi oleme!

KLASSI JÕULUPIDU

Kiire ja sekeldusi täis päev. Kell pool neli alustasime jälle näidendiprooviga. Ka Markus O jõudis õnnelikult Leedust tagasi ja saime esimest korda koos temaga, ühtlasi siis ka peaproovi teha. Õpetaja puterdas ikka muusika laskmisega ja õiendas mikrofoni, kui keegi liiga vaikselt rääkis, publikule selja pööras või valel ajal vastupidisesse suunda liikus. Kõik pidi ju klappima, olime nii palju harjutanud. Seejärel oli aeg süüdata 1. korruselt algavad ja mööda treppe saali ukseni paigutatud küünlad, Priidu jõudis kiiresti õues mõned aupaugud teha ja märkamatult saigi kell viis. Näidend õnnestus paremini kui proovides ja õpetaja jäi väga rahule. Loodame, et ka vanematele meeldis. Ütlesime oma jõulu- ja uusaastasoovid ning lunastasime jõuluvanalt kingipakke, kes salmi või anekdooti lugedes, kes jalkat kõksides. Seejärel pidi igaüks koolimajast üles otsima kavala päkapiku peidetud kommikotid. Õnneks oli ta meile ka vihjed jätnud. Need olid kirjutatud küll päkapikkude salakeeles, aga suure pusimise peale murdsime koodid lahti ja leidsime kaloripommid üles. Ei tehta seda magusasöömist meie klassile ka kergeks. Koolis undab klassijuhataja ja jõuluõhtul trikitab päkapikk. Jäta või kommitamine (kommistumine) lõplikult maha. Jõuluõhtu lõpetasime Kaidide korraldatud viktoriiniga jõulude, meie näidendi ja päkapikkude kohta. Võitis õpetaja Pille võistkond. Koristasime koos kola kokku ja pääsesime lõpuks vaheajale. Suur aitäh emmedele-issidele abi eest!

Ähmis õpetajal ei õnnestunud jõulupeol korralikult pilte teha. Oleksin väga tänulik, kui keegi viitsiks oma pildid plaadile kõrvetada ja mulle toimetada. Kaidi L-i isalt saame äkki video ka. :)

KAVALA PÄKA KIRI 5. KLASSILE

JOU-JOU, VIIENDIKUD!

PIKAPÄKK SIIN! KAKSTEIST AASTAT MIINUS ÜKS KUU JA VIIS PÄEVA VANA. OLEN ÜSNA NORMAALNE PÄKA, AGA MULLE MEELDIB VEMPE VISATA. MIS TE ARVATE, KUIDAS MARTINIL MÜTS ÄRA KADUS? VÕI ÕPETAJA KATIL TUNNISTUSED? UFO-D? PUHA MINU TÖÖ! :)
TEGELIKULT USUN, ET MINUST SAAB KUNAGI HEA JÕULUVANA. MUIDUGI JUHUL, KUI PUBERTEET ÜLE LÄHEB. ARVAN, ET SEE JUHTUB UMBES 150 AASTA, 3 KUU JA 4 PÄEVA PÄRAST. HETKEL ISTUN PAREMA MEELEGA RATE.EE-S KUI JÕULUTAADIGA PENSKARITE TÖÖASJADEST TŠÄTIN. JÕULUDE AJAL ON MUL ARVUTIKEELD PEAL. SEEGA JÄI MUL PALJU VABA AEGA, ET UUT VINGERPUSSI VÄLJA MÕELDA.
VOT! SELGE SOTT – OTSI ÜLES KOMMIKOTT! HA-HA-HA!

JOU, TIBID JA KUTID! LAHEDAT JÕULU!

PIKSPÄKS (MEGAZONE'I LÄKS)

ÕPETAJA KATI KIRI JÕULUVANALE

MEIE NÄIDENDIS SAI JÕULUVANA E-MEILILE KIRJA ÕPETAJA KATILT. SELLISENA NÄEN MINA OMA KLASSI. TORE, ET ME KOKKU SATTUSIME!

Tere, kallis jõuluvana kaugel Jõulumaal!

Kuidas Sul ja jõulumemmel läheb? Kas tervis peab kiirel jõuluajal vastu?

Olen Valtu Põhikooli 5. klassi juhataja ja ma ei kirjuta Sulle sellepärast, et palgatõusu paluda, kuigi kontrolltööde parandamise masinast unistan küll. Tahaksin hoopis rääkida oma uuest klassist – selle osavatest, naljakatest, sõbralikest, kiiretest, taibukatest, jutukatest, rõõmsameelsetest ja abivalmitest õpilastest.

Meie lemmiktunnid on keka, töpa, vaba tund ja vahetund, eriti see, kus süüa antakse. Aja ja lota panevad higistama, aga matas jooksevad ajud päris lühisesse, akud kukuvad ära ning korratabeli pähe jätmine on sama võimatu missoon nagu Tõnissonil luuletuse õppimine. Guinessi rekordite raamatusse võiksime jõuda kui kõige paremad läbisegi rääkijad ja kahjulike asjade sööjad. Kui meie vanemad oleksid miljonärid, ostaksime Karmani poe Kaerepere filiaali silmapilkselt tühjaks.

Peamine on aga see, et oleme jalkarahvas. Jalgpall on meie jaoks püha, kogu olemise ja tegutsemise mõte, no vähemalt Taavile ja Markus S-le, kes eelistavad iga kell tüdrukute asemel jalkat taga ajada.

Sel õppeaastal oleme käinud klassiga Megazone'is ja bowling'us, pannud oma oskused proovile AHHAA näitusel, jalgpallis ning lumesõjas. Oleme klassi luku taha jäänud, õppinud näidendeid ja mardipuntratantsu, külmetanud koos varbaid Raplast jalgsi koju tulles, võtnud osa maakonna liiklusviktoriinist. Osaleme suitsuprii klassi konkursil.

Nüüd igaühest eraldi.

Markus S õpib viitele, kuid peab siiski õppimist kõige tüütumaks tööks. Viimasel veerandil õnnestus tal muusikas neli saada, ilmselt räppis jõululaule, mis õpetajale peale ei läinud. Markus on totaalne jalkafänn ja käiks jalkatrennis, kui Kaereperes oleks treenerit. Lemmiktund on loomulikult kehaline, sest seal saab taguda jalkat. Käib ka kergejõustikus. Markus on proff lauatennises ja ta pani oma vanusegrupis kinni kooli meistrivõistlused. Markusele meeldib ka sõja- ja arvutimänge mängida. Ta unistab oma krossikast. Uuel veerandil lubab Markus, et õpib edasi, aga jätab täpsustamata, millistele hinnetele.

Kaidi Laup on tark, hea ja abivalmis, rõõmustab õpetajat üllatustega. Ta on suure silmaringiga tüdruk, loeb ja teab palju. Käib kooli omavalitsuses, igakuises emakeele mälumängus, kergejõustikus, laulukooris ja kandles. Lemmikõppeained on käsitöö ja kehaline. Kirjutab eesti keeles ülipikke jutte, mille parandamine võtab õpetajal mitu päeva aega. Võib-olla saab temast kunagi kirjanik ja ta seljatab raamatumüügi edetabelite tipus oleva „Harry Potteri“ ema J. K. Rowlingu? Kaidi unistab sellest, et läheksime suvel klassiga Sardiiniasse. Lubab, et järgmisel veerandil on tema käitumine ja hoolsus eeskujulikud.

Taavi on spordipoiss. Koolis talle eriti käia ei meeldi ja ta arvab, et Valtu kooli võiks muuta kehalise erikooliks. Kehaline on kõige normaalsem, sest seal saab joosta ja jalkat mängida. Unistab aga hoopis eriagendiks saamisest. III veerandiks ei luba igaks juhuks midagi.

Kaidi B on kohusetundlik, tark ja lõbus. Kui Kaidile mingi ülesanne anda, saab see ka kindla peale tehtud. No problems. Ta käib kergejõustikus, laulukooris ja kandles. Meeldivad jalka, tantsimine (soovitavalt jumpstyle), joonistamine. Kõige toredamaks tööks peab Kaidi õppimist ja tüütumaks koristamist. Lubab, et järgmisel veerandil pole ta kogu aeg nii närvis. Huvitav, millal on Kaidi närvis? Koolis me sellist Kaidit ei tunne, aga eks emme teab vist paremini.

Priidu-Joel on klassi naljahammas, kaval nagu rebane. Päris kindel küll pole, aga ilmselt on tal ka mõni sipelgas püksis või pigem terve pesakond. Kui naerda tahad, tuleb Priidult midagi küsida ja saad alati vaimuka vastuse. Priidu sõnul on jõhkralt raske inglise keel, lemmikuteks aga kehaline ja tööõpetus. Kirjutamist peab Priidu jube tüütuks tööks ja tühjaks vaevanägemiseks, saaks ju ainult rääkides ka hakkama. Aga just oma kirjatööga võitis Priidu maakonna liiklusteemaliste tööde konkursil auhinnalise koha. Vahel juhtub, et mõni Priidu kodutöö on kirjutatud piimaga, aga järgmiseks päevaks lastakse see triikrauaga üle ja asi ongi korras. Juhtub ka nii, et kontrolltöö kirjutamise ajal tõstab ta käe püsti ja küsib, kas ta anekdooti võib rääkida. Priidu on vapper noorkotkas. Ta unistab läpakast. Kui söögivahetunnis pakutakse porgandeid, paneb Priidu jalga eriti suurte taskutega püksid, et nendes poole aasta vitamiinivaru ära vedada. See paneb mind muretsema – äkki hakkavad Priidul porgandimürgituse tagajärjel veel pikad kõrvad ja pisike sabatutt kasvama?

Mari-Liis on optimistlik, heatahtlik, kaastundlik ja hea suhtleja. Meie klassivanem või Priidu sõnul klassi vanaema. Osaleb kooli omavalitsuse töös, käib laulukooris, õpib klaverit. Kirjutab vahvaid jutte ja naljakaid luuletusi. Talle meeldib kokkamine. Mari-Liisi küpsisekook viib lausa keele alla. Mari-Liis unistab sellest, et saaks Megazone'i tagasi. Lubab, et loeb uueks veerandiks läbi raamatu, mis II veerandil lugemata ununes.

Markus O on tagasihoidlik, armastab rahu ja vaikust. Talle meeldivad ained, milles on lihtne hakkama saada– ajalugu ja eesti keel. Matemaatika nende hulka ei kuulu – liiga keeruline. Vabal ajal mängib Markus arvutimänge. Unistab maailma vallutamisest. Meeldis rohkem käia 4. klassis, sest elu oli siis lihtsam.

Sandra on vaikne, tagasihoidlik, väga sõbralik, heatahtlik, ei virise kunagi, eelistab naeratamist. Klassi parim naissoost sportlane. Lemmikaine on otse loomulikult kehaline, käib kergejõustikus, kandles ja laulukooris. Oli parim kooli jalgrattakrossis. Unistab sellest, et saab matemaatikas ja inglise keeles neljad. Lubab, et järgmisel veerandil on tunnistusel neljad-viied.

Martini vaba aeg kulub Rapla muusikakoolis akordioni väänamisele ja Valtu ujulas sulistamisele, ilma akordionita muidugi. Talle meeldib kehaline, sest seal saab sporti teha, ja tööõpetus, sest seal saab tööd teha. Kui Martin näitleb ja 5. käigu sisse paneb, ei saa keegi naeru pidama – see lihtsalt on ülinaljakas. Martini fantaasia lendab pilvede kõrgusel ja tema ütlemised on väga vaimukad. Muidugi juhul, kui tal lause, mida ta öelda tahab, meelest ei lähe. Martin peab kõike teadma, kas või näiteks seda, kas töpa õps on esta õpsi mees. Perekonnanimed ju klapivad. Lubadusi uueks veeradiks jagama ei hakka. Hakka neist siis veel kinni pidama.

Selline ongi minu klass ja kuigi ma ka vahel pahandan ja kurvastan, kaalub nali ja rõõm selle üle.

Kallis jõuluvana, kui Sa veel ärkvel oled, siis äkki kaaluksid meie juurde sõitmist. Kingiks sooviksime jalkatreenerit, sest Kaereperes ei toimu ühtegi jalkatrenni, aga meie ei saa ilma jalkata elada.

Muhedat jõulu soovides
õpetaja Kati

MEIE JÕULU- JA UUSAASTASOOVID

***EMMEDELE-ISSIDELE PALJU RÕÕMU JA ROHKEM VABA AEGA! LUBAME UUEL AASTAL VÄHEM JONNIDA JA RAHA RAISATA.
***SOOVIME, ET VANAEMADE-VANAISADE PENSION TÕUSEKS JA TERVIS OLEKS HEA!
***LUBAME ÕDESID-VENDI VÄHEM KIUSATA JA ROHKEM OMA ASJU JAGADA.
***LEMMIKLOOMALE! KUI SA OLED OLEMAS, SIIS PALJU MAITSVAID TOITE SOOVIN MA. MAGA EDASI!
***SOOVIME GERD KANTERILE JÄTKUVALT JÕUDU JA SUURI KULDSEID VÕITE! UUT KETAST KA!
***TOOMAS H. ILVESELE SOOVIME HEAD, UUT, KIKILIPSU AASTAT!
***PÄKAPIKKUDELE JA JÕULUVANALE SOOVIME KORRALIKKU TÖÖAEGA, ET KÕIK KINGILAOS SUJUKS JA PÄKAD SUURELE RINGIJOOKSMISELE VASTU PEAKS! LÕBUSAT SUVEPUHKUST!
***ÕPETAJATELE SOOVIME VÄIKSEMAT KONTROLLTÖÖDE TEGEMISE VAJADUST JA PALJU NAERUKORTSE!
***SOOVIME, ET ME SÕBRAD SAAKSID JÕULUAJAL PALJU VAHVAID KINKE JA ET NEIL OLEKS TORE LUMINE VAHEAEG! KOTIGA VIISI JA NÄPUOTSAGA KAHTESID!

ÕPETAJA SOOVID VIIENDIKELE

PALJU-PALJU MÕNUSAID HETKI PERE JA SÕPRADE SELTSIS! PUHAKE VAHEAJAL, SEST TUNDUS, ET VEERANDI LÕPUS HAKKAS VÄSIMUS LIGI TIKKUMA. KÄIGE SUUSATAMAS JA KELGUTAMAS. :) LUME PUUDUMISEL UJUMAS JA JALUTAMAS.

MARTINILE JA PRIIDULE – ET TEIE NALJASOON EI LUPJUKS
SANDRALE – LAS BOTASED KULUVAD, SINA NAPSA IKKA KÕIK AUHINNAD VÕISTLUSTEL ENDALE
MARI-LIISILE – PALJU MAITSVAID KOOGIRETSEPTE, ÄRA KLASSIVANEMA AMETIT ENNE AASTA LÕPPU MAHA PANE
ET JÕULUVANA TOOKS TAAVILE JA MARKUS S-LE JALKATREENERI JA MARKUS O-LE UNE PELETAMISE MASINA
KAIDIDELE – ET SILMAD JÄTKUVALT SÄRAKS SEITSME MAA JA MERE TAHA

AHJAA, TEIE ARVUTITELE SOOVIN PALJU TROOJA VIIRUSEID JA KÕHTUDELE KRÕPSUALLERGIAT.

VIKTORIIN

SIIN ON ÜKS ÜLESANNE MEIE VIKTORIINIST. SANDRA JA KAIDID, OLITE VAHVAD VIKTORIINI KORRALDAJAD!

KAS TUNNED PÄKAPIKKE?

(koostatud Ene-Maris Tali „Suure jõuluraamatu“ järgi)

Päkapiku keskmine eluiga on (1)..................... aastat. Täiskasvanud päkapikumees kaalub (2)................... grammi. Parimas elujõus päkapiku pikkus ilma mütsita on (3)................ cm. Alati kannab päkapikk (4) ..........................., mis on tehtud (5) .......................................... .Nöojume on tal nagu inimeselgi, ainult põsed on hästi (6) ................................................................. . Päkapiku silmad on tavaliselt (7) ............................ värvi, silmade ümber on arvukalt (8) ....................................................... . Tervitamisel, hüvasti jättes, head ööd soovides hõõruvad nad

(9) ..................................................... vastamisi. Kõige paremini on arenenud päkapikkude (10) ..................................meel. (11) ..................................... muudab päkapikud lohutamatult kurvaks.

Päkapikk peab oskama hästi kiiresti (12) .............................................. . Veel peab päkapikupoiss selgeks õppima (13) .................................., et üksteist hädaohu korral kauge maa tagant hoiatada.

ÕPETAJA LUULETUS JÕULUVANALE

KUI MA LAUPÄEVA ÕHTUL SOBIVAT LUULETUST OTSIMA HAKKASIN, EI TUNDUNUD ÜKSKI ÕIGE. PIDIN ISE LUULETAMA HAKKAMA. HILISTEL ÖÖTUNDIDEL NUPUTATUD READ VAJAVAD VEEL TUUNIMIST, SAAKSIME SELLEST ÄKKI PÄRIS OMA HÜMNI. MARTIN VÕIKS JU AKORDIONIL VIISI KIRJUTADA VÕI VALIME TAUSTAKS JALKA KÕKSIMISE HELI?

TARGEMAD KUI 5. B

ME TEGELIKULT OLEME.

ON PISIASIGI JU SEE,

ET KORRATABELIT EI TEA ME VEEL.

KARMID VENNAD MARKUS, TAAVI

JÕULURÄPPIMASKI PAARIS.

JALKAS AGA SURUVAD

TEISED VASTU MURU NAD.

PRIIDUL TÄHTSALT PÜSTI KÄSI,

ANEKDOODISOON EI VÄSI.

RATTALE SAI UUED KUMMID,

UNI SILMAS, KOOLI PUNNIB.

KES TAHAB MAGUSTOITU TEIST,

MARKUS O VÕIB LOOBUDA NEIST.

KAS TULEVIKUS TEATRILAVAL

ON MEIE MARTIN, KRAPS JA KAVAL?

SANDRA BOTAS JOOSTES KULUB,

SPORDIVÕISTLUSTEL KÕIK SUJUB.

TULEVIKUS PÕNEVUSROMAANI

VIST KAIDI L -L KIRJUTADA PLAANIS.

PÄIKSELINE KAIDI B

KÕIK, MIS PALUD, ÄRA TEEB.

KLASSIVANEM MARI-LIIS

TEISTELT TUSATUJU VIIB.

HOIA EEST NÜÜD PUBERTEET,

5. KLASS SU JUURDE TEEL!

ÕPSI SÕNAD SIIS EI LOE,

KRÕPSUST TÜHJENDAME POE.

EI RÄÄGI ÜHEKAUPA IIAL

JA ÕPPIDA EI VIITSI LIIALT.

JA KUI SAAME SUUREKS ME,

PROFFIDEKS SIIS HAKKAME.

ME LEIUTAME VALEMI,

MILLEGA SAAKS TEHA NII,

ET TARKUS TULEKS UNES PÄHE

JA VABA AEGA POLEKS VÄHE.

SIIS INTERNETIS SURFAME

JA PALJU FEIMI KOGUME.

JALKAPLATSIL TŠILLIME,

KUI TAHME, UKAT MÄNGIME.

VIIMANE KOOLIPÄEV

Reede, 19. detsember polnud tavaline koolipäev. Päeva alustas traditsiooniline 9. klassi korraldatud mälumäng, milles meie tüdrukute ja poiste ühisvõistkond "5.b" saavutas ilusa 4. koha. Küsimused puudutasid erinevaid õppeaineid ja ka näiteks viimaseid olümpiamänge ja jalgpalli EM-i. Seejärel täitus saal erinevate müügilettidega ning algas lõbus ja peamiselt magus kauplemine jõululaadal. Müüdi kaarte, helkureid, kooke, küpsiseid, piparkooke, isegi palle ja kasutatud mobiiltelefoni. Kaidi L oli meisterdanud jõululoosi ning Mari-Liis muffineid, jõulukaarte ja helkureid. Õpetaja Ebe juhendas käsitöötuba ja õpetaja Tiina koos 6. klassiga mängude tuba, kus sai vägikaigast vedada, kätt suruda ja muid huvitavaid ülesandeid täita. Päeva muutsid meeleolukamaks klasside esinemised. 5. klassi poolt plaanitud päkapikuräpp kujunes 7., 8. ja 5. klassi ühisesinemiseks. Tants tuli välja küll, kuigi proovides kippusid sammud kõigil oma rada pidi liikuma. Eriti kiidan Taavit ja Markus S-i julge räppimise eest! 9. klass korraldas karaoke ja 7. klass jõulumänge. Väikese näidendiga esinesid õpetaja Anne 3. klassi õpilased. Seejärel kogunesime oma klassi, limpsisime limpsi, pugisime kooki ning jagasime kätte tunnistused. Teistel õpilastel lõppes sellega 2. veerand, aga 5. klass ei pääsenud veel koju puhkama ja piparkooke küpsetama. Kohtusime järgmise päeva hommikul näidendiproovis ja pühapäeva õhtul klassi jõulupeol.

KOOLI JÕULUPIDU 18. detsembril

Oli väga ilus, südamlik ja veidi salapärane õhtu. Kaidid, Sandra ja Mari-Liis laulsid lastekooris ja mängisid pilli. Jõulupeo lõpetas ilutulestik. Mõned pildid sellest õhtust...

ÕPETAJA ON PETTUNUD

Õpetaja jagas kätte ülesanded jõulupeoks, aga kahjuks ei suhtu mõned oma kohustustesse tõsiselt. Teisipäevaks tuli täpselt välja mõelda ja kirja panna teatevõistluste plaan, aga tänaseni ei ole need minuni jõudnud, kuigi küsin ja õiendan iga päev. Kuuldavasti on meie jõulupeole lubanud tulla koguni 30-40 pereliiget, mis tähendab seda, et peame leidma tegevust päris suurele hulgale inimestele. Kui kõik üheksa 5. klassi õpilast õpetajat natukenegi aitaks, saaks ka õpetaja enne pidu rahulikult magada ega peaks pabistama ja muretsema kõigi asjade pärast korraga. Oma ülesandeid on korralikult täitnud Kaidid, eriti tänan Kaidi B-d, kes hankis jälle näidendile muusikalise tausta, vedas kohale läpaka ja on ilma palumatagi väga abivalmis. Olen viimastel päevadel pidanud väga palju riidlema ja häält tõstma, kuigi on rahulik jõuluaeg. Kurb on ... Me oleme ju üks tiim.

LAUPÄEVAL, 20. DETSEMBRIL KELL 10.30 ON NÄIDENDIPROOV. VÕTA KAASA KÕIK KOSTÜÜMID JA MUUD ETENDUSEKS VAJALIKUD VAHENDID. IGAÜKS VASTUTAB OMA ASJADE EEST ISE! MARKUS VÕTAB KAASA OMA VÄIKESED ÕED JA KAIDI L. VENNA.

KAKS KRUUSI ON VEEL PUUDU!

BOWLING

Teisipäeva õhtupooliku veetsime 5. klassiga Rapla bowling'us. Kõige täpsemalt veeresid Markus S-i ja Kaidi B kuulid, aga ega teisedki eriti maha jäänud. Vinguma ja koju tahtma hakkas muidugi see, kelle pall enamasti mööda renni kurikateni jõudis. Raiskasime viimase raha jätakokside ja maitsvate bowling'u-kuulide peale ja bussiraha tagasõiduks ei jäänudki. Seega pidime tallataksoga kodu poole sõitma. Taavil ja Mari-Liisil vedas, neil olid isad-emad autoga Raplas. Tagantjärele peab tunnistama, et ilm oli väga karge ja külm ning läbikülmunud luud-liikmed sulasid kodus sooja teki all vähemalt tund aega üles. Aga teel olles seda tunnistada ei saanud, pidi vapra ja rõõmsa näo pähe tegema, et kõigil tuju hea püsiks. Viskasime kildu ja lobisesime niisama. Kui külm välja arvata, oli väga lõbus. Kaidi L otsustas koguni meiega koos Kaereperre marssida, et siis bussiga tagasi koju Raplasse sõita.

Ränkraskelt mõjus teekond meie jõulunäidendi peaosalisele, kes lubas õpetajale viis kohtukutset saata, et teda jalgsi koju tulema sunniti. :) Järgmisel päeval nohistasime küll nina ja vedasime valusaid jalgu järel, aga päris haige polnud õnneks keegi. Loodetavasti ei jää ka, sest meil tuleb veel üks korralik jõulupidu ära teha. Õpetajal hakkab hääl juba ainuüksi näidendi- ja tantsuproovides kisamisest ära kaduma. Tahaks ju, et kõik tuleks superhästi välja.

PALJU ÕNNE, PRIIDU-JOEL!

Meie Priidu võitis Rapla Maanteeameti poolt välja kuulutatud liiklusteemaliste tööde konkursil auhinnalise koha jutuga "Valgusfoori õnnetu lugu".

See lugu juhtus ammu-ammu. Elasid valgusfooris ühed mehikesed: Punane, Kollane ja Roheline. Ühel hommikul jäid nad kogemata tukastama. Mõne hetke pärast ärkasid värvilised mehikesed suure tuututamise ja kolina peale ning märkasid, et oli tekkinud ahelavarii. Suur ummik venis kaugele silmapiirile.

Järsku kuulsid nad, kuidas üks mees karjus: ”See valgusfoor tuleks välja vahetada, see ei tööta enam korralikult!” Teised inimesed olid ka väga kurjad ja käratsesid läbisegi. Ühel mehe auto oli nii ära muljutud, et ta ei saanud sellest välja. Päästemeeskond lõikas masina lahti.

Kohale kiirustas ka politsei. Mehikeste käest uuriti: ”Mida te küll samal ajal tegite?” Mehikesed kehitasid õlgu ja vastasid, et jäid kogemata tukkuma. Töömehed viisid valgusfoori oma tööpostilt ära.

Autokastis loksudes kadus mehikeste uni küll sootuks. Punasel läks lausa süda pahaks sellest, mis juhtus. Roheline muutus samuti ärevaks ja Kollane küsis seepeale: ”Miks te nii väga muretsete?”
”Kas sa ei mõista, et paljud autod said kahjustada sellepärast, et me tukkuma jäime,” vastas Roheline ja Punane lisas: ”Paljud inimesed hilinesid ummiku pärast tööle ja lapsed kooli ning lasteaeda. Ja mis meist endast nüüd saab? Äkki viiakse meid vanarauaks!”
”Me peaksime midagi tegema, et enam niimoodi uni peale ei tuleks,” arvas siis Kollane. ”Miks selline lugu juhtus? Tavaliselt anname üksteisele ikka järgemööda puhkust. Nüüd äkki jäime kõik korraga magama,” arutles Roheline edasi. Punane aga jätkas: ”Oh seda ilma küll, näe terve pika sügise on aina sadanud ja sadanud. Nüüd leotab vihm meidki. Peaksime parkimismajja tööle saama, seal oleks kuiv ja palju mõnusam! Mind vist närib rooste.”

Parandustöökojas jõuti samasugusele järeldusele. Valgusfoor võeti osadeks lahti, kuivatati ja puhastati ning pandi uued tihendid, et niiskus ei saaks ligi hiilida. Järgmisel varahommikul olid Punane, Roheline ja Kollane oma fooriga jälle rõõmsalt vanal tuttaval ristmikul. Töötasid ja puhkasid vaheldumisi. Nad teevad seda siiamaani, kui roosteuss neid päris ära pole närinud.

ÜLESANDED JÕULUPEOKS

KAIDID - viktoriin jõuludest ja meie jõulunäidendist

MARKUS S ja TAAVI - teatevõistlus vanemate ja viiendike vahel

KAIDI B - muusika näidendi ja jõuluõhtu jaoks

EMMED - jõuluõhtu söök-jook (soovitavalt kalorivaene ja juurviljarikas)

ISSID - emmede-laste-iseenda koolimajja toimetamine

KÕIK VIIENDIKUD - loosipaki vahva KRUUS ja oma esinemine jõuluvanale

ÕPETAJA KATI - jagab ülesandeid ja vaatab, et kõik neid täidaksid (+kõik muu) :)

Kõik mõtlevad ise oma kostüümide peale! Õpetaja ei jõua selle eest hoolitseda!

BOWLING

Homme lähme kella kolmese bussiga bowlingu'sse. Leppisime täna kokku, et oleme sportlikud, hoiame kokku 10 krooni ja tuleme tagasi jalgsi. Martin lubas küll viiese bussi peale minna, aga helistan täna bussijuhile, et ta ühte kavala näoga 5. klassi poissi bussi ei lubaks. :)

TANTSUPROOVID

Kibekiirelt jõuab lähemale perejõuluõhtu. Näidend on enam-vähem selge, homme teeme saaliproovi. Tänast unist helesinist esmaspäeva hommikut alustasime rohkelt kaloreid kaotava tantsutrenniga. Tegelikult nuputas õpetaja juba nädalavahetusel tantsusamme. Polegi eriti kerge ülesanne, kui oskad ainult vanainimeste tantse. Laul jäi igatahes nii pähe, et võin vabalt ette räppida. Meie liikumine on siis selline, et ilusad tüdrukud tantsivad karmidele räpparitele Taavile ja Markus S-le taustaks. Markusel ja Taavil tuli räpp juba päris kobedalt välja, tants veel nii libedalt ei läinud. Treenime veel ... Reedene jõululaada esinemine on meie peaproov. Siis tulevad meile appi ka sõbrad 7. klassist, kellega samuti täna kõvasti harjutasime. Viiendikud, ärge pahandage, et abivägesid kutsusin! Massid mõjuvad paremini! Meid on ju nii vähe!

KOOLI SÜNNIPÄEV

Täna sai Valtu kool 141-aastaseks. Kuulasime kontserti ja sõime kringlit. Palju õnne meile kõigile!

NÄIDENDI PROOVID

Alustasime täna jõulunäidendi proovidega. Jõululoo mõtles välja õpetaja ja see jutustab Valtu kooli 5. klassist, kes ootab vaheaega ja pabistab tunnistusele tulevate kahtede pärast. Poistel (Markus O ja S, Taavi ja Priidu) valmib plaan tõmmata välja õpetaja arvuti Interneti-juhe, et ta ei saaks e-koolist nende kahtesid vaadata. Päkapikk luurab akna taga ja kirjutab kõik oma märkmikusse üles. Jõuluvanal (Martin) on aga samal ajal palju muresid. Ta vanad luud ja liigesed valutavad, sest Fastumgel ja Komodisk ei aita. Keegi kavalpea (Pikapäkk Kaidi B) on šokolaadisulatusahju hammasrataste vahele pähkli torganud ja see vajab kiirel jõuluajal parandamist. Koeranähvits (Priidu) närib augud jõuluvana kummikutesse, millega ta plaanib vihmasesse Eestisse tulla. Jõulumemme (Mari-Liis) õmmeldud mantel on jõuluvanale väikseks jäänud. Ilmselt krõpsude söömisest, kuigi vana seda ise ei tunnista. Nii kaua kui jõulumemm kasuka lahti harutab ja uuesti kokku õmbleb, istub jõuluvana teleka ette, et aega parajaks teha. "Tantsud jõulumemmedega", "Targem kui päkapikk", "Meeleheitel jõuluvanad" - kõik head saated samal ajal! Jõuluvana valib välja Jõulu-MTV ja saate "Jõulumaa otsib superstaari" ning helistab oma lemmikute, "Talve-chilli" (meie tantsu- ja räpinumber) tegijate poiste poolt. Reklaamipausi ajal vahetab taat kanalit ja leiab JõuluTV5-st "Jõulureporteri". Saatesse on külla kutsutud Ilmataat, kes tõdeb, et majanduslanguse tõttu saab iga riik lund jaopärast ning Eestil on selle aasta lumenorm kätte saadud. Eesti SMS-lumelaenu taotlust aga ei rahuldatud. Riigireservist püütakse leida vahendeid ja tuisupoisid tegelevad antud probleemiga. Horoskoobi tibi (Kaidi L) hoiatab, et homme võivad luuletused meelest minna ja on võimalik kohtuda tundmatu valge habemega meesterahvaga. Jõuluvana aga ei kuulegi kaua oodatud horoskoopi, vaid jääb teleka ees tukkuma. Ta näeb kohutavat und: taat viibib "Tõehetke" saates ja talt küsitakse äärmiselt piinlikke küsimusi (Kas sa lähed meelsamini koeraga jalutama, kui aitad jõulumemmel tube koristada ja nõusid pesta? Kas oled teadlikult parkinud oma saani tasulisse parkimisalasse ja jätnud hiljem trahvi maksmata, kasutades ära oma ametit ja eeldades, et jõuluvanale trahvi ei tehta?). Paraku ei tunnista vana oma vigu ja kaotab ... Unest äratab taadi üles vembumees Pikapäkk, kellega asutakse e-koolist 5. klassi päevikut ja märkusi uurima. Vaadatakse üle ka postkast, kuhu on tulnud õpetaja Kati kiri. Ei, mitte palvega tõsta uuel aastal õpetajate palku, vaid kirjaga, milles räägib ühest Valtu kooli 5. klassist. Jõuluvana otsustab tublide laste juurde sõita. Enne tuleb aga lahendada katkiste kummikute probleem. Helistatakse Ilmataadile, kes tuleb sõbrale vastu ja saadab Eestisse lund, et jõulutaat oma jalgu märjaks ei teeks. Eelnevalt on jõulutaat kiitnud Eestit, kus olevat kuulduste järgi tegijad poisid Gerd, Andrus ja Jaak. Viimased tahtvat võistlusteks harjutada. Mured murtud, uus mantel seljas asutakse teele Eesti poole.

UUS KLASSIVANEM

Kahjuks otsustas meie klassivanem, et paneb oma ameti maha, sest sellega kaasnevate kohustuste koorem olevat liiga suur. Valisime ühehäälselt uueks klassivanemaks Mari-Liisi ja Martin surus uue vanema kätt ning andis ameti üle. Soovime Mari-Liisile palju kannatust ja jaksu uues ametis! Päikest ka ja pea ikka kevadeni vastu! Priidu naeris söögilauas, et meil ei ole enam klassi vanaisa, vaid vanaema. :)

JÕULUAEG

Jälle hiilib tuppa jõuluaeg. Ilmataadil on nagu ikka ajaarvamine lootusetult sassis ja päkapikud peavad oma firmatossude asemel kummikud jalga tõmbama. 5. klassil käisid täna igatahes esimesed pikapäkad. Loodame, et neil jätkub põhjust läbi märja vihmasaju meie sussini tatsata. Riputame oma sussi pildi igaks juhuks Internetti üles, et päkad teaksid, kuhu kommi tassida...Kallis päkapikk, palun ära meile krõpsu too! Meil on kuri klassijuhataja, kes ei luba neid avalikult süüa. Tal pidavat krõpsumeeter ka olema, mis mõõdab krõpsusisaldust veres, nii et salaja ka ei saa.

KODANIKUPÄEV

26. novembril tähistati Eesti kodanikupäeva. Juba üheteistkümnenda kodanikupäeva motoks oli: „EESTI VABARIIK LÄBI ÜHEKSAKÜMNE AASTA".

Valtu kooli kodanikupäeval esinesid (õpetaja Taimi juhendamisel) 8. klassi õpilased kavaga, mis andis ülevaate Eesti iseseisvumisest, selle kaotamisest ja taas tagasi võitmisest. Külas käisid Valtu kooli vilistlased hr Smitt ja Laiapea ning pr. Leinaru, kes olid mõnikümmend aastat nooremad kui Eesti Vabariik. Pr. Leinaru jutustas koolielust sõja ajal: leinaseisakutest, laste hirmust ja kaotustest. Meenutati ka vahvaid koolipõlve tegemisi: käbisõda kehalise tundides, rahvastepalli kui populaarseima pallimängu mängimist, karnevale, näidendi õppimisi, koolipoiste elu-olu, karistusena ahju juures reas või nurgas seismist. See oli aeg, kui spordi tegemine oli au sees, õpetajat austati, kaevata polnud kellelegi, tüdrukuid ei kiusatud, poisid hoidsid kokku, käidi jala kooli-koju, suits polnud moes ja koolis käest kinni ei käidud. Nii palju erinevusi, aga küsimusele, kas koolis meeldis käia, saime vastuseks: "See oli töö, mida tuli teha." Olete seda lauset kuskil kuulnud?

Ministrite pöördumine 2008. aasta kodanikupäeval

Riik on suur ka siis, kui väike.

Riik on kodaniku jagu.

Mina olen kodanik!

Riik on kuu ja mina päike,

mul on maa ja mitte pagu.

Olla kodanik on šikk!

Kodanikul olgu koda,

teiseks kojaks olgu riik.

Riigis olgu seda, toda, kolmandatki.

Iga liik tundku ennast hästi riigis,

mille tore kodanik

õdusamas konnatiigis

vägev on kui aatomik!

Karl Martin Sinijärv

HÄBI-HÄBI!

Esmaspäeval kogunesid väikesed ja suured kadrisandid ning muud vahvad tegelased kadripeole. Paraku oli meie klass ainus, kes üritusest osa ei võtnud. Õpilasomavalitsuse liikmete kohustuseks oli üritusel esineda, ülesanded jagati täpselt kätte, jäi vaid üle kohale ilmuda ja oma osa esitada. Olen kurb, et klassijuhatajale isegi ei mainitud, mis põhjustel minemata jäeti. Kas salaja ärahiilimine ja kooli ürituste vältimine hakkab muutuma meie harjumuseks? Kuhu on jäänud meie rõõm ja tegutsemistahe, millega kooliaastat alustasime?

ÕPSI SÜNNA

Aitäh ülivahva kingi eest! Krapsakas konnapaar hakkab tervitama külalisi õpetaja kodu uksel.

LUMEMÖLL

Kas ilmataat on meie peale tige, teeb oma lumeladudesse vaba ruumi või tasub eelmise aasta võlgu? Trükkisin eile 7. klassi kontrolltööd ja otse loomulikult oli see seivimata, kui lumemaru Kaereperest terveks õhtuks elektri viis. Sahtlipõhjas vedeles õnneks 2 pisikest küünalt, nii et terve õhtu pimedas ei pidanud istuma.

Eilsest tormist viiendike silme läbi:

Markus S: Lumi lendas igal pool. Elekter kõikus ja arvuti tegi restarti. Kiilis olid lapsed lumevangis, veoautod jäid kinni, üks auto läks põlema.

Martin: Aknast õue vaadates oli ilus ja tubane tunne. Ukse eest oli lund nii täis, et ei saanud välja.

Kaidi B: Eile oli tuuline ja täiega lahe ilm. Tuli palju lund maha. Olin pool päeva õues, kelgutasin ja hüppasin hangedesse.

Taavi: Oli lumelaviin, me hüppasime kõrgelt alla lumme. Elekter kadus ära ja autod jäid kinni.

Sandra: Oli suur torm ja sadas paksu lund. Mu sõbra auto jäi lumme kinni ja elekter läks peaaegu ära.

Markus O: Väga tormine ilm oli, pool akent jäätus ära. Elekter läks ära ja me panime geneka tööle.

Kaidi L: Torm, tuisk, lumi, jää. Läksime isaga õhtul võrku mängima ja tõmbasime 4 autot lumest välja. Veokas jäi teele risti ette ja olid jubedad ummikud.

Priidu: Aken oli nii jääs, et ei näinud õue. Jäin lumeonnis lumevangi. Käisin pimedas saunas.

MEIE SOOVID ILMATAADILE:
Kaidi L: Jätkuvat lund!

Markus O: Veel lund, et ei peaks kooli minema.

Sandra: Et oleks suur lumi ja see jääks vähemalt jõuludeni. Et vihma ei tuleks palju ega oleks liiga külm.

Taavi: Vähem sooja ilma ja rohkem külmapühasid!

Kaidi B: Et lumi jääks aprillini maha! Paks lumi! 1 meeter :D

Martin: Külma tuisupüha!

Markus S: Jäta selline ilm kuni 3. jaanuarini.

Priidu: Külmapüha tahaks!

Ülevaade lahingutegevusest

Käisime täna 6. klassiga lumelahingut pidamas. Moodustasime kolm võistkonda ja igaüks peitis oma kindlusesse "varanduse". Vastastel tuli kindlus vallutada ja aare üles leida. Tekkis üleüldine segadus ning lõpuks ei suutnudki kohtunikud ehk õpetajad jälgida, kes reegleid rikub, kes neist kinni peab. Seega võitjat välja ei kuulutatud. Selgus, et mängulust polegi nii oluline, tähtsam on ikka teistele ära teha, valimata vahendeid. Kahju, tahtsime õpetaja Tiinaga lõbusat ja mõnusat tegevust pakkuda, aga lõpetasime tülitsedes ja üksteist süüdistades. Lõpuks leppisime ära, surusime kätt ja sõime kommi.

Esimene lumesõda

Ettevaatust, vahetundides on õues lumepalliohtlik! 19. novembril 2008. a algas Kaereperes Esimene lumesõda. Seetõttu ei soovita oma nina välja pista neil, kes ei taha lahingukeerisesse sattuda ja lumepalli krae vahele saada. Kellel soojad kindad kaasas ja võitlusvaim valmis, see kiirustagu aga õue teistele säru tegema ja oma klassi au kaitsma! Ära ainult tundidesse hiline, sest paraku ei saa tunnistusele hinnet osavuse ja vapruse eest lahingutegevuses.

MAKARONIMAALT TAGASI!

Boss jõudis Makaronimaalt lumisesse Eestisse tagasi ja pidu on läbi! Ikka tahtsin tagasi tulla, koduigatsus kippus juba esimesel päeval peale. Olite tublid ja saite ilma õpetajata ilusti hakkama, teistelt õpsidelt kaebusi ei laekunud. Erilisi uudiseid mulle jagada polnud...kui reisilt Mari-Liisile sõnumi saatsin, kuulsin, et olite söögilauas kõvasti lobisenud, suu putru täis. Markus S on vahepeal lauatennise turniiri kinni pannud. Normaalne (tsiteerides õpilasi)! :) :) Martin kurtis, et tahab klassivanema ameti maha panna, kuna see toob liiga palju kohustusi kaasa. Seekord peavad meie klassi omavalitsuse liikmed esinema kadrikarnevalil liisusalmidega. Klassireeglitesse kirjutatud reeglid "Saan! Tahan! Oskan! Suudan!" sõnastati kavalalt ümber: "Saan, tahan ja suudan esmaspäevaks haigeks jääda!". Vahepeal ragistati ajusid matemaatika kallal, sellega asendati enamik eesti keele tunde. Korratabel polevat ikka selge ja matast olevat kõigi ajud krussis. Tossu igatahes näha polnud. Õpetaja äraolekul võisid viiendikud kahel päeval hommikul magada ja vedada ennast kooli teiseks tunniks. Arvake ära, kas nad kasutasid seda võimalust? Otse loomulikult oldi varahommikul platsis ning mängiti jalkat ja ukakat. Nii et seinad ragisesid ja koolimaja ümbrus kajas. Kool on täitsa mõnus, kui seal ei toimu tunde ega ole tüütuid õpetajaid, kes õpilastele ebameeldivusi tekitavad. Vist...

Natuke reisist ka... Külastasin Põhja-Itaaliat: Veneetsiat, Paduat ja mini-Veneetsiat, väikest merelinna Chioggiat. Peatusime ühes tuttavas Itaalia peres (mees itaallane, naine Eesti venelanna) Padua väikelinnas. Lendasin esimest korda lennukiga. Väga lahe elamus, kuigi mind hirmutati korralikult. Sain teada, et ma ei kardagi kõrgust, kuigi olin seda kogu aeg arvanud. Kahel esimesel päeval sadas Itaalias tihedat vihma, pakkisin vist kogemata kombel Eestis haiguse ka reisikohvrisse. Järgmistel päevadel säras soe sügispäike, ilm soojenes 16-17 kraadini. Reis mõjus väga värskendavalt, eriti keset kiiret jõuluveerandit. Puhkasin närve, nägin ilusaid kohti, tutvusin uute inimestega. Jõudsin Eestisse 24 tundi plaanitust hiljem (viiendikud olevat seda eelmisel päeval ka ette ennustanud). Nimelt jäi Veneetsia lennuk Amsterdami hiljaks ja Tallinna lennuk lahkus ilma meieta. Pidime öö veetma Amsterdami hotellis ja saime äriklassis tagasi sõita.

Eestis ja oma kodus on ikka kõige parem! Ja pastat ei jõua ka kogu aeg pugida, kuigi see on Itaalias imehea.

Kui kass läheb kodust ära, on hiirtel pidu!

Õp. Katit ei ole koolis 12.-17. novembril. Sõidan kaugele Itaaliamaale ja vaatan, kas üldse tahan tagasi tulla. :)

Seoses sellega on tunniplaanis mõned muudatused:

Kolmapäeval, 12. nov 1. tund vaba (tegime tunni ette)

Reedel, 14. nov 3. tund matemaatika; 5. ja 6. tund kojuminek (tegime tunnid ette)

Esmaspäeval, 17. nov 1. tund vaba (teeme tagasi), 5. tund ajalugu.

LOE KINDLASTI EDASI KOHUSTUSLIKKU KIRJANDUST JA OLE PAI LAPS! JÄLGIN ELEKTRONKOOLI JA HOIAN ENNAST TEIE PAHANDUSTEGA KURSIS KA VÄLJAMAAL!

MARDITAMISEST

Mardilaupäeval käisid marti jooksmas Kaidi L, Mari-Liis, Taavi, Martin ja Markus S. Kaidi L ja tema kaks 7. klassi sõbrannat esitasid tantsu koos lauluga, lugesid luuletusi ja küsisid mõistatusi. Kaidi oli solvunud, et mõned ei suvatsenud marte sisse lasta. Õuest vaadates tuli põles, aga kui mardid ukse taha jõudsid, siis kustutati tuli ära ja keerati uksed lukku. Mõnedes peredes oli martidele öeldud, et kommide söömine pole kasulik. Mari-Liis ja tema sõbranna maskeerisid ennast noorteks ja kaasaegseteks martideks ja tantsisid jumpstyle'i-sarnast tantsu. Peredes öeldi neile, et palju kommi ei tohi süüa, siis kaob mardi ilu ära. Markus, Martin ja Taavi laulsid, lasid pererahval lugeda ja küsisid mõistatusi. Ühes peres küsiti lugemise eest kommi ja üks tegelane oli arvanud, et tema peaks martidele ülesandeid jagama, mitte nemad talle. Priidu ise marti ei jooksnud, aga jutustas vaimustunult, kuidas onu juures pullid mardid käisid. Priidu mardid lasid pererahval hüppenööri aasa seest sibulat krabada.

Kahjuks ei jõudnud me 5. klassiga koos marti jooksma, nagu kunagi plaanis oli. Piduriks oli õpetaja, kes oli ametis uue projektiga -- liikluspäeva korraldamisega ja "võlus" samal ajal koolimajja tänavaid. Tore oli aga oma majarahva käest kuulda, et neil olevat käinud toredad mardid (kolm noormeest), kes esitasid hoopis teistsuguse kava. Õpetaja tundis neis toredates noormeestes ära oma klassi poisid. Uhke tunne oli.