ÕPETAJA KATI KIRI JÕULUVANALE

MEIE NÄIDENDIS SAI JÕULUVANA E-MEILILE KIRJA ÕPETAJA KATILT. SELLISENA NÄEN MINA OMA KLASSI. TORE, ET ME KOKKU SATTUSIME!

Tere, kallis jõuluvana kaugel Jõulumaal!

Kuidas Sul ja jõulumemmel läheb? Kas tervis peab kiirel jõuluajal vastu?

Olen Valtu Põhikooli 5. klassi juhataja ja ma ei kirjuta Sulle sellepärast, et palgatõusu paluda, kuigi kontrolltööde parandamise masinast unistan küll. Tahaksin hoopis rääkida oma uuest klassist – selle osavatest, naljakatest, sõbralikest, kiiretest, taibukatest, jutukatest, rõõmsameelsetest ja abivalmitest õpilastest.

Meie lemmiktunnid on keka, töpa, vaba tund ja vahetund, eriti see, kus süüa antakse. Aja ja lota panevad higistama, aga matas jooksevad ajud päris lühisesse, akud kukuvad ära ning korratabeli pähe jätmine on sama võimatu missoon nagu Tõnissonil luuletuse õppimine. Guinessi rekordite raamatusse võiksime jõuda kui kõige paremad läbisegi rääkijad ja kahjulike asjade sööjad. Kui meie vanemad oleksid miljonärid, ostaksime Karmani poe Kaerepere filiaali silmapilkselt tühjaks.

Peamine on aga see, et oleme jalkarahvas. Jalgpall on meie jaoks püha, kogu olemise ja tegutsemise mõte, no vähemalt Taavile ja Markus S-le, kes eelistavad iga kell tüdrukute asemel jalkat taga ajada.

Sel õppeaastal oleme käinud klassiga Megazone'is ja bowling'us, pannud oma oskused proovile AHHAA näitusel, jalgpallis ning lumesõjas. Oleme klassi luku taha jäänud, õppinud näidendeid ja mardipuntratantsu, külmetanud koos varbaid Raplast jalgsi koju tulles, võtnud osa maakonna liiklusviktoriinist. Osaleme suitsuprii klassi konkursil.

Nüüd igaühest eraldi.

Markus S õpib viitele, kuid peab siiski õppimist kõige tüütumaks tööks. Viimasel veerandil õnnestus tal muusikas neli saada, ilmselt räppis jõululaule, mis õpetajale peale ei läinud. Markus on totaalne jalkafänn ja käiks jalkatrennis, kui Kaereperes oleks treenerit. Lemmiktund on loomulikult kehaline, sest seal saab taguda jalkat. Käib ka kergejõustikus. Markus on proff lauatennises ja ta pani oma vanusegrupis kinni kooli meistrivõistlused. Markusele meeldib ka sõja- ja arvutimänge mängida. Ta unistab oma krossikast. Uuel veerandil lubab Markus, et õpib edasi, aga jätab täpsustamata, millistele hinnetele.

Kaidi Laup on tark, hea ja abivalmis, rõõmustab õpetajat üllatustega. Ta on suure silmaringiga tüdruk, loeb ja teab palju. Käib kooli omavalitsuses, igakuises emakeele mälumängus, kergejõustikus, laulukooris ja kandles. Lemmikõppeained on käsitöö ja kehaline. Kirjutab eesti keeles ülipikke jutte, mille parandamine võtab õpetajal mitu päeva aega. Võib-olla saab temast kunagi kirjanik ja ta seljatab raamatumüügi edetabelite tipus oleva „Harry Potteri“ ema J. K. Rowlingu? Kaidi unistab sellest, et läheksime suvel klassiga Sardiiniasse. Lubab, et järgmisel veerandil on tema käitumine ja hoolsus eeskujulikud.

Taavi on spordipoiss. Koolis talle eriti käia ei meeldi ja ta arvab, et Valtu kooli võiks muuta kehalise erikooliks. Kehaline on kõige normaalsem, sest seal saab joosta ja jalkat mängida. Unistab aga hoopis eriagendiks saamisest. III veerandiks ei luba igaks juhuks midagi.

Kaidi B on kohusetundlik, tark ja lõbus. Kui Kaidile mingi ülesanne anda, saab see ka kindla peale tehtud. No problems. Ta käib kergejõustikus, laulukooris ja kandles. Meeldivad jalka, tantsimine (soovitavalt jumpstyle), joonistamine. Kõige toredamaks tööks peab Kaidi õppimist ja tüütumaks koristamist. Lubab, et järgmisel veerandil pole ta kogu aeg nii närvis. Huvitav, millal on Kaidi närvis? Koolis me sellist Kaidit ei tunne, aga eks emme teab vist paremini.

Priidu-Joel on klassi naljahammas, kaval nagu rebane. Päris kindel küll pole, aga ilmselt on tal ka mõni sipelgas püksis või pigem terve pesakond. Kui naerda tahad, tuleb Priidult midagi küsida ja saad alati vaimuka vastuse. Priidu sõnul on jõhkralt raske inglise keel, lemmikuteks aga kehaline ja tööõpetus. Kirjutamist peab Priidu jube tüütuks tööks ja tühjaks vaevanägemiseks, saaks ju ainult rääkides ka hakkama. Aga just oma kirjatööga võitis Priidu maakonna liiklusteemaliste tööde konkursil auhinnalise koha. Vahel juhtub, et mõni Priidu kodutöö on kirjutatud piimaga, aga järgmiseks päevaks lastakse see triikrauaga üle ja asi ongi korras. Juhtub ka nii, et kontrolltöö kirjutamise ajal tõstab ta käe püsti ja küsib, kas ta anekdooti võib rääkida. Priidu on vapper noorkotkas. Ta unistab läpakast. Kui söögivahetunnis pakutakse porgandeid, paneb Priidu jalga eriti suurte taskutega püksid, et nendes poole aasta vitamiinivaru ära vedada. See paneb mind muretsema – äkki hakkavad Priidul porgandimürgituse tagajärjel veel pikad kõrvad ja pisike sabatutt kasvama?

Mari-Liis on optimistlik, heatahtlik, kaastundlik ja hea suhtleja. Meie klassivanem või Priidu sõnul klassi vanaema. Osaleb kooli omavalitsuse töös, käib laulukooris, õpib klaverit. Kirjutab vahvaid jutte ja naljakaid luuletusi. Talle meeldib kokkamine. Mari-Liisi küpsisekook viib lausa keele alla. Mari-Liis unistab sellest, et saaks Megazone'i tagasi. Lubab, et loeb uueks veerandiks läbi raamatu, mis II veerandil lugemata ununes.

Markus O on tagasihoidlik, armastab rahu ja vaikust. Talle meeldivad ained, milles on lihtne hakkama saada– ajalugu ja eesti keel. Matemaatika nende hulka ei kuulu – liiga keeruline. Vabal ajal mängib Markus arvutimänge. Unistab maailma vallutamisest. Meeldis rohkem käia 4. klassis, sest elu oli siis lihtsam.

Sandra on vaikne, tagasihoidlik, väga sõbralik, heatahtlik, ei virise kunagi, eelistab naeratamist. Klassi parim naissoost sportlane. Lemmikaine on otse loomulikult kehaline, käib kergejõustikus, kandles ja laulukooris. Oli parim kooli jalgrattakrossis. Unistab sellest, et saab matemaatikas ja inglise keeles neljad. Lubab, et järgmisel veerandil on tunnistusel neljad-viied.

Martini vaba aeg kulub Rapla muusikakoolis akordioni väänamisele ja Valtu ujulas sulistamisele, ilma akordionita muidugi. Talle meeldib kehaline, sest seal saab sporti teha, ja tööõpetus, sest seal saab tööd teha. Kui Martin näitleb ja 5. käigu sisse paneb, ei saa keegi naeru pidama – see lihtsalt on ülinaljakas. Martini fantaasia lendab pilvede kõrgusel ja tema ütlemised on väga vaimukad. Muidugi juhul, kui tal lause, mida ta öelda tahab, meelest ei lähe. Martin peab kõike teadma, kas või näiteks seda, kas töpa õps on esta õpsi mees. Perekonnanimed ju klapivad. Lubadusi uueks veeradiks jagama ei hakka. Hakka neist siis veel kinni pidama.

Selline ongi minu klass ja kuigi ma ka vahel pahandan ja kurvastan, kaalub nali ja rõõm selle üle.

Kallis jõuluvana, kui Sa veel ärkvel oled, siis äkki kaaluksid meie juurde sõitmist. Kingiks sooviksime jalkatreenerit, sest Kaereperes ei toimu ühtegi jalkatrenni, aga meie ei saa ilma jalkata elada.

Muhedat jõulu soovides
õpetaja Kati