Boss jõudis Makaronimaalt lumisesse Eestisse tagasi ja pidu on läbi! Ikka tahtsin tagasi tulla, koduigatsus kippus juba esimesel päeval peale. Olite tublid ja saite ilma õpetajata ilusti hakkama, teistelt õpsidelt kaebusi ei laekunud. Erilisi uudiseid mulle jagada polnud...kui reisilt Mari-Liisile sõnumi saatsin, kuulsin, et olite söögilauas kõvasti lobisenud, suu putru täis. Markus S on vahepeal lauatennise turniiri kinni pannud. Normaalne (tsiteerides õpilasi)! :) :) Martin kurtis, et tahab klassivanema ameti maha panna, kuna see toob liiga palju kohustusi kaasa. Seekord peavad meie klassi omavalitsuse liikmed esinema kadrikarnevalil liisusalmidega. Klassireeglitesse kirjutatud reeglid "Saan! Tahan! Oskan! Suudan!" sõnastati kavalalt ümber: "Saan, tahan ja suudan esmaspäevaks haigeks jääda!". Vahepeal ragistati ajusid matemaatika kallal, sellega asendati enamik eesti keele tunde. Korratabel polevat ikka selge ja matast olevat kõigi ajud krussis. Tossu igatahes näha polnud. Õpetaja äraolekul võisid viiendikud kahel päeval hommikul magada ja vedada ennast kooli teiseks tunniks. Arvake ära, kas nad kasutasid seda võimalust? Otse loomulikult oldi varahommikul platsis ning mängiti jalkat ja ukakat. Nii et seinad ragisesid ja koolimaja ümbrus kajas. Kool on täitsa mõnus, kui seal ei toimu tunde ega ole tüütuid õpetajaid, kes õpilastele ebameeldivusi tekitavad. Vist...
Natuke reisist ka... Külastasin Põhja-Itaaliat: Veneetsiat, Paduat ja mini-Veneetsiat, väikest merelinna Chioggiat. Peatusime ühes tuttavas Itaalia peres (mees itaallane, naine Eesti venelanna) Padua väikelinnas. Lendasin esimest korda lennukiga. Väga lahe elamus, kuigi mind hirmutati korralikult. Sain teada, et ma ei kardagi kõrgust, kuigi olin seda kogu aeg arvanud. Kahel esimesel päeval sadas Itaalias tihedat vihma, pakkisin vist kogemata kombel Eestis haiguse ka reisikohvrisse. Järgmistel päevadel säras soe sügispäike, ilm soojenes 16-17 kraadini. Reis mõjus väga värskendavalt, eriti keset kiiret jõuluveerandit. Puhkasin närve, nägin ilusaid kohti, tutvusin uute inimestega. Jõudsin Eestisse 24 tundi plaanitust hiljem (viiendikud olevat seda eelmisel päeval ka ette ennustanud). Nimelt jäi Veneetsia lennuk Amsterdami hiljaks ja Tallinna lennuk lahkus ilma meieta. Pidime öö veetma Amsterdami hotellis ja saime äriklassis tagasi sõita.
Eestis ja oma kodus on ikka kõige parem! Ja pastat ei jõua ka kogu aeg pugida, kuigi see on Itaalias imehea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar