30. nov 2008

KODANIKUPÄEV


26. novembril tähistati Eesti kodanikupäeva. Juba üheteistkümnenda kodanikupäeva motoks oli: „EESTI VABARIIK LÄBI ÜHEKSAKÜMNE AASTA".

Valtu kooli kodanikupäeval esinesid (õpetaja Taimi juhendamisel) 8. klassi õpilased kavaga, mis andis ülevaate Eesti iseseisvumisest, selle kaotamisest ja taas tagasi võitmisest. Külas käisid Valtu kooli vilistlased hr Smitt ja Laiapea ning pr. Leinaru, kes olid mõnikümmend aastat nooremad kui Eesti Vabariik. Pr. Leinaru jutustas koolielust sõja ajal: leinaseisakutest, laste hirmust ja kaotustest. Meenutati ka vahvaid koolipõlve tegemisi: käbisõda kehalise tundides, rahvastepalli kui populaarseima pallimängu mängimist, karnevale, näidendi õppimisi, koolipoiste elu-olu, karistusena ahju juures reas või nurgas seismist. See oli aeg, kui spordi tegemine oli au sees, õpetajat austati, kaevata polnud kellelegi, tüdrukuid ei kiusatud, poisid hoidsid kokku, käidi jala kooli-koju, suits polnud moes ja koolis käest kinni ei käidud. Nii palju erinevusi, aga küsimusele, kas koolis meeldis käia, saime vastuseks: "See oli töö, mida tuli teha." Olete seda lauset kuskil kuulnud?

Ministrite pöördumine 2008. aasta kodanikupäeval

Riik on suur ka siis, kui väike.

Riik on kodaniku jagu.

Mina olen kodanik!

Riik on kuu ja mina päike,

mul on maa ja mitte pagu.

Olla kodanik on šikk!

Kodanikul olgu koda,

teiseks kojaks olgu riik.

Riigis olgu seda, toda, kolmandatki.

Iga liik tundku ennast hästi riigis,

mille tore kodanik

õdusamas konnatiigis

vägev on kui aatomik!

Karl Martin Sinijärv

25. nov 2008

HÄBI-HÄBI!

Esmaspäeval kogunesid väikesed ja suured kadrisandid ning muud vahvad tegelased kadripeole. Paraku oli meie klass ainus, kes üritusest osa ei võtnud. Õpilasomavalitsuse liikmete kohustuseks oli üritusel esineda, ülesanded jagati täpselt kätte, jäi vaid üle kohale ilmuda ja oma osa esitada. Olen kurb, et klassijuhatajale isegi ei mainitud, mis põhjustel minemata jäeti. Kas salaja ärahiilimine ja kooli ürituste vältimine hakkab muutuma meie harjumuseks? Kuhu on jäänud meie rõõm ja tegutsemistahe, millega kooliaastat alustasime?

ÕPSI SÜNNA




Aitäh ülivahva kingi eest! Krapsakas konnapaar hakkab tervitama külalisi õpetaja kodu uksel.

24. nov 2008

LUMEMÖLL

Kas ilmataat on meie peale tige, teeb oma lumeladudesse vaba ruumi või tasub eelmise aasta võlgu? Trükkisin eile 7. klassi kontrolltööd ja otse loomulikult oli see seivimata, kui lumemaru Kaereperest terveks õhtuks elektri viis. Sahtlipõhjas vedeles õnneks 2 pisikest küünalt, nii et terve õhtu pimedas ei pidanud istuma.

Eilsest tormist viiendike silme läbi:
Markus S: Lumi lendas igal pool. Elekter kõikus ja arvuti tegi restarti. Kiilis olid lapsed lumevangis, veoautod jäid kinni, üks auto läks põlema.
Martin: Aknast õue vaadates oli ilus ja tubane tunne. Ukse eest oli lund nii täis, et ei saanud välja.
Kaidi B: Eile oli tuuline ja täiega lahe ilm. Tuli palju lund maha. Olin pool päeva õues, kelgutasin ja hüppasin hangedesse.
Taavi: Oli lumelaviin, me hüppasime kõrgelt alla lumme. Elekter kadus ära ja autod jäid kinni.
Sandra: Oli suur torm ja sadas paksu lund. Mu sõbra auto jäi lumme kinni ja elekter läks peaaegu ära.
Markus O: Väga tormine ilm oli, pool akent jäätus ära. Elekter läks ära ja me panime geneka tööle.
Kaidi L: Torm, tuisk, lumi, jää. Läksime isaga õhtul võrku mängima ja tõmbasime 4 autot lumest välja. Veokas jäi teele risti ette ja olid jubedad ummikud.
Priidu: Aken oli nii jääs, et ei näinud õue. Jäin lumeonnis lumevangi. Käisin pimedas saunas.
MEIE SOOVID ILMATAADILE:
Kaidi L: Jätkuvat lund!
Markus O: Veel lund, et ei peaks kooli minema.
Sandra: Et oleks suur lumi ja see jääks vähemalt jõuludeni. Et vihma ei tuleks palju ega oleks liiga külm.
Taavi: Vähem sooja ilma ja rohkem külmapühasid!
Kaidi B: Et lumi jääks aprillini maha! Paks lumi! 1 meeter :D
Martin: Külma tuisupüha!
Markus S: Jäta selline ilm kuni 3. jaanuarini.
Priidu: Külmapüha tahaks!

21. nov 2008

Ülevaade lahingutegevusest





























Käisime täna 6. klassiga lumelahingut pidamas. Moodustasime kolm võistkonda ja igaüks peitis oma kindlusesse "varanduse". Vastastel tuli kindlus vallutada ja aare üles leida. Tekkis üleüldine segadus ning lõpuks ei suutnudki kohtunikud ehk õpetajad jälgida, kes reegleid rikub, kes neist kinni peab. Seega võitjat välja ei kuulutatud. Selgus, et mängulust polegi nii oluline, tähtsam on ikka teistele ära teha, valimata vahendeid. Kahju, tahtsime õpetaja Tiinaga lõbusat ja mõnusat tegevust pakkuda, aga lõpetasime tülitsedes ja üksteist süüdistades. Lõpuks leppisime ära, surusime kätt ja sõime kommi.

20. nov 2008

Esimene lumesõda

Ettevaatust, vahetundides on õues lumepalliohtlik! 19. novembril 2008. a algas Kaereperes Esimene lumesõda. Seetõttu ei soovita oma nina välja pista neil, kes ei taha lahingukeerisesse sattuda ja lumepalli krae vahele saada. Kellel soojad kindad kaasas ja võitlusvaim valmis, see kiirustagu aga õue teistele säru tegema ja oma klassi au kaitsma! Ära ainult tundidesse hiline, sest paraku ei saa tunnistusele hinnet osavuse ja vapruse eest lahingutegevuses.

19. nov 2008

MAKARONIMAALT TAGASI!

Boss jõudis Makaronimaalt lumisesse Eestisse tagasi ja pidu on läbi! Ikka tahtsin tagasi tulla, koduigatsus kippus juba esimesel päeval peale. Olite tublid ja saite ilma õpetajata ilusti hakkama, teistelt õpsidelt kaebusi ei laekunud. Erilisi uudiseid mulle jagada polnud...kui reisilt Mari-Liisile sõnumi saatsin, kuulsin, et olite söögilauas kõvasti lobisenud, suu putru täis. Markus S on vahepeal lauatennise turniiri kinni pannud. Normaalne (tsiteerides õpilasi)! :) :) Martin kurtis, et tahab klassivanema ameti maha panna, kuna see toob liiga palju kohustusi kaasa. Seekord peavad meie klassi omavalitsuse liikmed esinema kadrikarnevalil liisusalmidega. Klassireeglitesse kirjutatud reeglid "Saan! Tahan! Oskan! Suudan!" sõnastati kavalalt ümber: "Saan, tahan ja suudan esmaspäevaks haigeks jääda!". Vahepeal ragistati ajusid matemaatika kallal, sellega asendati enamik eesti keele tunde. Korratabel polevat ikka selge ja matast olevat kõigi ajud krussis. Tossu igatahes näha polnud. Õpetaja äraolekul võisid viiendikud kahel päeval hommikul magada ja vedada ennast kooli teiseks tunniks. Arvake ära, kas nad kasutasid seda võimalust? Otse loomulikult oldi varahommikul platsis ning mängiti jalkat ja ukakat. Nii et seinad ragisesid ja koolimaja ümbrus kajas. Kool on täitsa mõnus, kui seal ei toimu tunde ega ole tüütuid õpetajaid, kes õpilastele ebameeldivusi tekitavad. Vist...

Natuke reisist ka... Külastasin Põhja-Itaaliat: Veneetsiat, Paduat ja mini-Veneetsiat, väikest merelinna Chioggiat. Peatusime ühes tuttavas Itaalia peres (mees itaallane, naine Eesti venelanna) Padua väikelinnas. Lendasin esimest korda lennukiga. Väga lahe elamus, kuigi mind hirmutati korralikult. Sain teada, et ma ei kardagi kõrgust, kuigi olin seda kogu aeg arvanud. Kahel esimesel päeval sadas Itaalias tihedat vihma, pakkisin vist kogemata kombel Eestis haiguse ka reisikohvrisse. Järgmistel päevadel säras soe sügispäike, ilm soojenes 16-17 kraadini. Reis mõjus väga värskendavalt, eriti keset kiiret jõuluveerandit. Puhkasin närve, nägin ilusaid kohti, tutvusin uute inimestega. Jõudsin Eestisse 24 tundi plaanitust hiljem (viiendikud olevat seda eelmisel päeval ka ette ennustanud). Nimelt jäi Veneetsia lennuk Amsterdami hiljaks ja Tallinna lennuk lahkus ilma meieta. Pidime öö veetma Amsterdami hotellis ja saime äriklassis tagasi sõita.
Eestis ja oma kodus on ikka kõige parem! Ja pastat ei jõua ka kogu aeg pugida, kuigi see on Itaalias imehea.

10. nov 2008

Kui kass läheb kodust ära, on hiirtel pidu!

Õp. Katit ei ole koolis 12.-17. novembril. Sõidan kaugele Itaaliamaale ja vaatan, kas üldse tahan tagasi tulla. :)
Seoses sellega on tunniplaanis mõned muudatused:
Kolmapäeval, 12. nov 1. tund vaba (tegime tunni ette)
Reedel, 14. nov 3. tund matemaatika; 5. ja 6. tund kojuminek (tegime tunnid ette)
Esmaspäeval, 17. nov 1. tund vaba (teeme tagasi), 5. tund ajalugu.
LOE KINDLASTI EDASI KOHUSTUSLIKKU KIRJANDUST JA OLE PAI LAPS! JÄLGIN ELEKTRONKOOLI JA HOIAN ENNAST TEIE PAHANDUSTEGA KURSIS KA VÄLJAMAAL!

MARDITAMISEST







Mardilaupäeval käisid marti jooksmas Kaidi L, Mari-Liis, Taavi, Martin ja Markus S. Kaidi L ja tema kaks 7. klassi sõbrannat esitasid tantsu koos lauluga, lugesid luuletusi ja küsisid mõistatusi. Kaidi oli solvunud, et mõned ei suvatsenud marte sisse lasta. Õuest vaadates tuli põles, aga kui mardid ukse taha jõudsid, siis kustutati tuli ära ja keerati uksed lukku. Mõnedes peredes oli martidele öeldud, et kommide söömine pole kasulik. Mari-Liis ja tema sõbranna maskeerisid ennast noorteks ja kaasaegseteks martideks ja tantsisid jumpstyle'i-sarnast tantsu. Peredes öeldi neile, et palju kommi ei tohi süüa, siis kaob mardi ilu ära. Markus, Martin ja Taavi laulsid, lasid pererahval lugeda ja küsisid mõistatusi. Ühes peres küsiti lugemise eest kommi ja üks tegelane oli arvanud, et tema peaks martidele ülesandeid jagama, mitte nemad talle. Priidu ise marti ei jooksnud, aga jutustas vaimustunult, kuidas onu juures pullid mardid käisid. Priidu mardid lasid pererahval hüppenööri aasa seest sibulat krabada.



Kahjuks ei jõudnud me 5. klassiga koos marti jooksma, nagu kunagi plaanis oli. Piduriks oli õpetaja, kes oli ametis uue projektiga -- liikluspäeva korraldamisega ja "võlus" samal ajal koolimajja tänavaid. Tore oli aga oma majarahva käest kuulda, et neil olevat käinud toredad mardid (kolm noormeest), kes esitasid hoopis teistsuguse kava. Õpetaja tundis neis toredates noormeestes ära oma klassi poisid. Uhke tunne oli.

LIIKLUSPÄEV

Esmaspäeval, 10. novembril oli Valtu koolis "Viisaka liikleja päev". Kõlab ju vahvalt, aga nimetatud päev ei toimunud selleks, et õpilastele igavate koolipäevade hulka vaheldust pakkuda või et saaks "pulli", nagu kindlasti mõned arvasid ja lootsid. Päeva eesmärgiks oli see, et igaüks mõtleks kas või natuke liikluskeerises toimuvale, oma valesammudele ja sellele, kuidas oma käitumist parandada.
Kirjutasime 5. klassiga liikluseteemalisi luuletusi, lahendasime ristsõna ja liiklusteste, otsisime taskulambiga pimedas ruumis helkureid. Õpilastele käisid sõnu peale lugemas Maanteeameti spetsialist Valdo Jänes ja politseinikud. Punase Risti töötaja õpetas tüdrukutele kasulikke esmaabivõtteid.
Koolimajja olid üles seatud tänavad liiklusmärkidega. Korda valvasid ja korrarikkujaid trahvisid politseinikud. Seekord küll kallide ja paidega, aga pärisliikluses nii kergesti ei pääse.
Käitume liikluses heatahtlikult, peame lugu endast ja teistest, järgime liikluseeskirju. Oma õiguse tagaajamine ei pruugi kuskile viia. Nii saab igaüks meist parandada liikluskultuuri Eesti teedel ja tänavatel. Helkurid külge! Pime on!

Lähme 25. novembril teatrisse "Poksi" vaatama!


Poks - kohe päris poks, kinnaste ja hambakaitsmetega, aga mitte ainult. Loo keskmes on kaks 13-aastast poissi. Täitsa tavalised poisid - pätti ei tee, koolis saavad kenasti hakkama, ehkki arvutimängud ja räppmuusika meeldiva muidugi õppimisest rohkem. Siis juhtub nende elus aga ootamatu sündmus... Tuleb tegutseda, tuleb ennast kaitsta, tuleb jõudu koguda - tuleb poksida. Omandatakse kiirus, oskus vastase samme ette näha, osavad pettemanöövrid; suurenevad täpsus ja vastupidavus. Aga mis saab siis, kui poks jätkub ka väljaspool poksiringi? Kes on tugevam? Kellel on õigus? Kes on tšempion? "Poks ei õpeta kaklema, vaid kaklust vältima, poks kasvatab enesekindlust, sellega ka enesevalitsemist, poks peaks noorele mehele mõjuma organiseerivalt, meheks tegevalt." (Mikk Mikiver)
Pilet 80 ja sõit 58 krooni. Kokku 138 krooni. Too raha juba homseks, sest õpetajat vahepeal pole.

VIIENDIKE MULJEID ISADEPÄEVAST

Kaidi B: üldiselt ei pidanud isadepäeva, sõime kooki.
Kaidi L: emmel oli samal ajal sünnipäev, meil oli 2 torti. Tegin ise kaardi ja aitasin vennal ka teha. Õhtul käisin Valtus marti jooksmas.
Mari-Liis: äratasin isa üles, ema läks poodi koogimaterjali tooma, tegin ise kohviga küpsisekooki. See tuli teistsugune kui muidu. Kui isa tuppa tuli, oli pool kooki otsas, ka kiri "ISA" oli ära söödud. Seda isa ei näinud. Tõime pärast mardijooksimist isale kommi. Kirjutasin isale 3-salmilise luuletuse.
Priidu: kinkisin vanaisale ja isale mõistatused (Õpetaja täpsustab: mingi keeruline vidin, mille Priidu selguse mõttes homme kaasa lubas tuua), mille ta emaga koos ostis.
Markus S: isa magas, äratasime ta üles, õed olid teinud kaardid. Kinkisime Pekingi-raamatu. Ema tegi võileivatorti. Ema viib isa Haapsallu sauna.
Markus O: tegin ise kaardi, kooki ei saanud.
Taavi: ostsin paki šokolaadi, sõin tee peal ise ära. Isale ütlesin, et käisin korra õues. Õed tõid ka šokolaadi (Õpetaja lisab: ei olevat ära söönud isa eest). :)
Martin: kinkisime isale suure küünla ja pudeli veini. Ema tegi üliimelikku toitu kuivatatud ploomidest, riisist, porgandist ja guljašikastmest. Mina sõin kalapihve, vist. Kõigil olid kõhud suhteliselt täis, sest eelmisel päeval käisime sünnipäeval.
PALJU ÕNNE KÕIKIDELE KALLITELE ISADELE!

7. nov 2008

PREEMIAREIS

2007/2008. õa parimad ainetundjad ja õpilased käisid reedel, 7. novembril Pärnus Tervise Paradiisis. Mängiti bowling'ut, sulistati vees ja söödi õhtusööki. Kokku oli Pärnus 29 tublit Valtu kooli last, 5. klassi esindasid 4. klassi teenete eest Kaidi B, Markus S ja Martin.

6. nov 2008

EESTI KEELE MÄLUMÄNG

Valtu Põhikooli võistkond saavutas eesti keele, kirjanduse ja kultuuri mälumängu 1. voorus 1. koha. Mälumäng koosneb kuuest voorust ja küsimusi esitatakse "Nädalise" tundmise, Rapla maakonna, eesti kirjanduse ja kultuuri, uudiskirjanduse ja eesti keele kohta. Kokku osales 15 võistkonda Rapla maakonnast. Kaidi L-le pikk pai tubli töö eest!!!!