Kaasas hea tuju, kiired jalad, teravad silmad, kaval strateegia, kilekotitäied krõpsu-kommi-kokakoolat, sõitsime neljapäeval, 18. septembril peale viiendat tundi kauaoodatud reisile Tallinnasse Kristiine Megazone’i. Kutsusime kaasa ka oma väikesed sõbrad 4. klassist. Bussisõitu saatis lõbus jutuvada ja krõpsupakkide krabin. Söögipakid avati enne, kui buss jõudis Valtu ristist Rapla poole pöörata.
Ekslesime natuke linna peal ja jõudsime Megazone’i viieminutilise hilinemisega, aga meid võeti väga lahkelt vastu. Meile õpetati, kuidas lasermängu mängitakse. Sisuliselt on tegemist paintball’i-sarnase mänguga selle vahega, et seda mängitakse siseruumides ja värvikuule asendavad laserkiired. Reegleid ja meeldejätmist oli liigagi palju. Isegi õpetajal, kes samal ajal ka püüdlikult õpilastest pilte üritas teha, läks enamik jutust ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Hiljem oli mängus segadust küll ja veel.
Jagasime end kolme võistkonda (sinised, punased ja kollased), ajasime rasked vestid selga ja lõbus tagaajamine võiski alata. Kui õpetaja Kati viimasena mänguruumi sisenes ja nõutult oma võistkonda ja baasi taga otsima hakkas, oli mäng juba täies hoos ja koostööst või taktikast polnud haisugi. Juhtus nii, et igaüks oli rohkem ikka enda eest väljas, luuras üksi ja kogus endale punkte. Esimeses mängus ei saanud keegi väga hästi aru, kus on vastaste baasid, mida peab hävitama, või laadimisjaam, kuhu tühja relva tuli toitma minna. Õpetaja näiteks istus kolm korda miini otsas. Kaidi B küsis reedel klassijuhatajatunnis, mida seal õiesti tulistama ja laadima pidigi. Nohhh, polnud hullu.... Esimese mängu negatiivsed skoorid asendusid järgmises mängus positiivsetega, oma mehi tulistati vähem ja baasidki said maha võetud. Mängude võitjad (Ranno 4. klassist ja õpetaja) said auhinnaks tasuta 20-minutilise mängu. Olgu saladuskatte all öeldud, et õpetaja kavatseb auhinna mõnes klassiõhtu võistluses mängu panna.
Mängude lõpus hõikas õpetaja: „Võtke kõik oma asjad korralikult kaasa, et me MITTE KUNAGI enam siia tagasi ei peaks tulema!” Rumalale ideele sain vastuseks valju ja kindla „EIIIII!!!!!”.
Tagasitee möödus rahutult, kõrvulukustavalt valjuhäälselt ja muidugi krõpsukommikokakoolarohkelt. Kogu aeg ei jaksa ju vaikselt ühe koha peal ka istuda, nagu õpetajad unes ja unistustes ette kujutavad. Võtku endale siis kõrvatropid kaasa, kui ei meeldi. Lisaks Kaerepere Karmanile tõime ülisuure kasumi ka Megazone’i nänniputkale.
Reis hinnati ülilahedaks ja emotsioonid ajasid üle ääre ka reedeses klassijuhatajatunnis, kus õpetaja üritas viiendikke oma elamustest kirjutama panna. Huviga võrreldi skoorilehti ja lubati ikka varsti Megazone’i tagasi minna.
Skoor:
1. mäng – sinised 17 310, punased 1435 ja kollased 6004.
2. mäng – sinised 35 452, punased 28 340 ja kollased 23 015.
Reisi kahju: Martini müts, mis on viimase pildi peal olemas, aga bussis haihtus õhku. UFO??! Maha oleks jäänud peaaegu ka kõik Priidu riided ja hiljem mobiil, mille ta Megazone’i ette trepile pani. Hea, et Priidu ikka kaasa sai.
Bussi seisukord: põrand kaetud ühtlase krõpsupuruga
Tuju: (:D :D :D :D + :D :D :D :D) X 1000
Ekslesime natuke linna peal ja jõudsime Megazone’i viieminutilise hilinemisega, aga meid võeti väga lahkelt vastu. Meile õpetati, kuidas lasermängu mängitakse. Sisuliselt on tegemist paintball’i-sarnase mänguga selle vahega, et seda mängitakse siseruumides ja värvikuule asendavad laserkiired. Reegleid ja meeldejätmist oli liigagi palju. Isegi õpetajal, kes samal ajal ka püüdlikult õpilastest pilte üritas teha, läks enamik jutust ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Hiljem oli mängus segadust küll ja veel.
Jagasime end kolme võistkonda (sinised, punased ja kollased), ajasime rasked vestid selga ja lõbus tagaajamine võiski alata. Kui õpetaja Kati viimasena mänguruumi sisenes ja nõutult oma võistkonda ja baasi taga otsima hakkas, oli mäng juba täies hoos ja koostööst või taktikast polnud haisugi. Juhtus nii, et igaüks oli rohkem ikka enda eest väljas, luuras üksi ja kogus endale punkte. Esimeses mängus ei saanud keegi väga hästi aru, kus on vastaste baasid, mida peab hävitama, või laadimisjaam, kuhu tühja relva tuli toitma minna. Õpetaja näiteks istus kolm korda miini otsas. Kaidi B küsis reedel klassijuhatajatunnis, mida seal õiesti tulistama ja laadima pidigi. Nohhh, polnud hullu.... Esimese mängu negatiivsed skoorid asendusid järgmises mängus positiivsetega, oma mehi tulistati vähem ja baasidki said maha võetud. Mängude võitjad (Ranno 4. klassist ja õpetaja) said auhinnaks tasuta 20-minutilise mängu. Olgu saladuskatte all öeldud, et õpetaja kavatseb auhinna mõnes klassiõhtu võistluses mängu panna.
Mängude lõpus hõikas õpetaja: „Võtke kõik oma asjad korralikult kaasa, et me MITTE KUNAGI enam siia tagasi ei peaks tulema!” Rumalale ideele sain vastuseks valju ja kindla „EIIIII!!!!!”.
Tagasitee möödus rahutult, kõrvulukustavalt valjuhäälselt ja muidugi krõpsukommikokakoolarohkelt. Kogu aeg ei jaksa ju vaikselt ühe koha peal ka istuda, nagu õpetajad unes ja unistustes ette kujutavad. Võtku endale siis kõrvatropid kaasa, kui ei meeldi. Lisaks Kaerepere Karmanile tõime ülisuure kasumi ka Megazone’i nänniputkale.
Reis hinnati ülilahedaks ja emotsioonid ajasid üle ääre ka reedeses klassijuhatajatunnis, kus õpetaja üritas viiendikke oma elamustest kirjutama panna. Huviga võrreldi skoorilehti ja lubati ikka varsti Megazone’i tagasi minna.
Skoor:
1. mäng – sinised 17 310, punased 1435 ja kollased 6004.
2. mäng – sinised 35 452, punased 28 340 ja kollased 23 015.
Reisi kahju: Martini müts, mis on viimase pildi peal olemas, aga bussis haihtus õhku. UFO??! Maha oleks jäänud peaaegu ka kõik Priidu riided ja hiljem mobiil, mille ta Megazone’i ette trepile pani. Hea, et Priidu ikka kaasa sai.
Bussi seisukord: põrand kaetud ühtlase krõpsupuruga
Tuju: (:D :D :D :D + :D :D :D :D) X 1000
Viiendikud kirjutasid nii:
Mari-Liis: Mängud läksid liiga kiiresti. Mulle alguses tundus see vest liiga raske, ruumid õudsed ja muusika liiga vali, aga pärast harjus ära. Põrkasin kogu aeg kellegagi kokku. Martini esimese mängu skoor oli -2000. Ma soovin juba sinna tagasi.
Markus S: Ruumid olid pimedad ja esimeses mängus ei teadnud veel häid peidukaid ega saanud eriti midagi aru. Meil Priiduga oli omavaheline sõda baaside juures. Meie siniste tiim võitis mõlemad mängud. See oli nii lahe, et ma tahaks seal oma sünnat pidada.
Priidu-Joel: Megazone on jube vinge koht. Pidasin Taaviga jõhkrat lahingut. Sattusin ühe korra miini otsa, aga ma ei saanudki aru, kus see oli. Soovitan seda mängu teistele ka.
Kaidi L: Minu meelest oli see üks parimaid kohti, kuhu saab minu vanuses minna. See on sportlik mäng. Kui sa seda ühe korra mängid, siis sa tahad seda veel ja veel mängida.
Taavi: Mina ei viitsinud instruktorit kuulata, aga noh pidi. Joosta sai hästi palju. Ruumid olid nagu kuskil vanas mõisas. Mulle meeldisid need trepid, kus sai üles-alla hüpata. Muusika sobis mänguga kokku. Oli väga lahe.
Kaidi B: Esimeses mängus ei saanudki ma aru, kuidas mu relv töötas, seepärast oligi mu skoor -777. Ma ei jäänud kordagi miini alla. Täiega tahaks tagasi minna, seal oli nii põnev.
Mari-Liis: Mängud läksid liiga kiiresti. Mulle alguses tundus see vest liiga raske, ruumid õudsed ja muusika liiga vali, aga pärast harjus ära. Põrkasin kogu aeg kellegagi kokku. Martini esimese mängu skoor oli -2000. Ma soovin juba sinna tagasi.
Markus S: Ruumid olid pimedad ja esimeses mängus ei teadnud veel häid peidukaid ega saanud eriti midagi aru. Meil Priiduga oli omavaheline sõda baaside juures. Meie siniste tiim võitis mõlemad mängud. See oli nii lahe, et ma tahaks seal oma sünnat pidada.
Priidu-Joel: Megazone on jube vinge koht. Pidasin Taaviga jõhkrat lahingut. Sattusin ühe korra miini otsa, aga ma ei saanudki aru, kus see oli. Soovitan seda mängu teistele ka.
Kaidi L: Minu meelest oli see üks parimaid kohti, kuhu saab minu vanuses minna. See on sportlik mäng. Kui sa seda ühe korra mängid, siis sa tahad seda veel ja veel mängida.
Taavi: Mina ei viitsinud instruktorit kuulata, aga noh pidi. Joosta sai hästi palju. Ruumid olid nagu kuskil vanas mõisas. Mulle meeldisid need trepid, kus sai üles-alla hüpata. Muusika sobis mänguga kokku. Oli väga lahe.
Kaidi B: Esimeses mängus ei saanudki ma aru, kuidas mu relv töötas, seepärast oligi mu skoor -777. Ma ei jäänud kordagi miini alla. Täiega tahaks tagasi minna, seal oli nii põnev.
Megazone'i kohta leiad infot siit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar