"REPORTERI PORGANDI ERISAADE"

Olev Puuder: Rõõm näha! On 29. september, esmaspäev. Kanal 2 ja "Reporteri porgandi erisaade" alustavad.
Saate alguses tahaksime teha üleskutse noortele ja kutsume teid saate lõpuks siia Kanal 2 maja juurde. Mis siin täpsemalt juhtuma hakkab, sellest hiljem. Tulijate vaev ei jää tasumata, Interneti-portaal Rate.ee annab igale tulijale juurde tasuta feimi.

Nüüd aga saate juurde. Me kõik oleme kuulnud teada-tuntud vanasõnu „Kapsast austa, porgandit kummarda” või „Porgand on kaalikast targem”. Läinud pühapäeval tuli erakordse paljastusega saates „Tõehetk” lagedale Jänes Jänn. Pr. Jänni juhtum on tekitanud ühiskonnas tõsise arutelu selle ümber, kas eesmärk ikka pühendab abinõu.

TÕEHETK
Hannes Võrno: Tere tulemast tagasi, kallis vaataja! Meie saates on proua Jänn, 67-aastane pensionär Kaereperest. Kui Sa järgmisele küsimusele õigesti vastad, oled teeninud 10 porgandit. Kas Sa tahad järgmist küsimust kuulda?
Jänn: Jah, tahan küll.
Võrno: See kõlab nii: „Kas Sa oled kunagi oma naabri peenramaal porgandiraksus käinud?”
Jänn: (sööb porgandit, ehmatab, peidab porgandi selja taha, on piinlik) Eeee...iiii!
SEE VASTUS ON VALE.

Olev Puuder: Paraku maksis šokeeriv vastus proua Jännile kätte ja ta läks lootusetult oma naabrimehe Kalle Kaalikaga tülli. Solvunud naaber otsustas oma peenramaa online-kaameratega ümbritseda ja järgmisel aastal porgandite asemel rotveilereid kasvatama hakata. Kas asi oli ka seda väärt? Ja mida on meil antud loost õppida? Oleme saatesse juhtumit kommenteerima kutsunud tuntud porgandisõltlase ja olümpiavõitja Gerd Kanteri.

(Gerd siseneb laulu „We Are the Champions“ saatel, lehvitab, näitab medalit, jäljendab Jamaika sprinterit)

Olev Puuder: Gerd, no Teie olete ajakirjanduses porgandi kasulikkuse teemadel palju sõna võtnud? Millise hinnangu Teie tekkinud olukorrale annaksite?

Gerd Kanter: Noh, kahtlemata pole ilus naabri põllult porgandeid pätsata, aga ma ei mõistaks proua Jänni teguviisi ka üleliia hukka. Tõsi ta on, et porgand on ka minu saavutustele kõvasti kaasa aidanud. Noorena olid mu musklid pehmed nagu želee ja pidin ketta asemel pannkooke lennutama. Kartsin tüdrukuid ja lasin suurematel poistel endale tuupi teha. Mis seal pattu salata, olen sportlaste pidudel isegi Andrus Värniku eest salaja porgandeid ära söönud. Minu kuldmedali võidus on kindlasti suur osa porgandite söömisel. (hammustab porgandit)

Olev Puuder: Tänan, Gerd, stuudiosse tulemast!
Sama teemaga ka jätkame.
Eesti kooliõpilaste hulgas on porgandi söömine aasta-aastalt vähenenud, mistõttu tänasel Haridus- ja Teadusministeeriumi konverentsil „Porgandiga tulevikku” nenditi olukorra tõsidust ja arutleti tulevaste olümpiasangarite võimalikkuse üle. Kommenteerib haridusminister Tõnis Lukas.

Reporter Elo: Teada on, et kooliõpilaste hulgas pole porgand populaarne. Milline on Teie seisukoht?
Tõnis Lukas: Paraku on olukord tõestu nutune. Tõsi on seegi, et porgandisurma pole keegi surnud, ja kui on, siis pole see õige porgand olnud.
Noored peaksid mõtlema sellele, et porgand parandab keeruliste matemaatiliste võrrandite lahendamise oskust ja viletsat lauluhäält, vähendab hirmu kooli ja õpetaja ees, aitab mölapidamatuse vastu, vabastab vinnidest ja taastab tuupimisel hävinenud ajurakke. Õpetajatel seevastu vähendab kontrolltööde tegemise sõltuvust, suurendab kopsumahtu ja väheneb naljasoone lupjumise oht ning kaob koduste tööde jätmise vajadus.

Reporter: Mida antud olukorras ette võtta, et ka edaspidi Eest lipp olümpial kõige kõrgema masti otsas lehviks?

Tõnis Lukas: Olukorraga tegeldakse ja ministeeriumis on välja töötamisel arengukava nimega „Parem peenike porgand kui rasvane hamburger”, mis peaks rakenduma 2011. aastal ja mille eesmärgiks on propageerida porgandi söömist noorte hulgas ja jõuda järgmise olümpiakullani 2016. aastal.

Reporter: Aitäh, härra Lukas! Loodame, et ministeeriumi jõupingutustel on tulemust.

Olev Puuder: Tere tulemast tagasi vaatama Reporteri saadet!
Vaatame nüüd, mida lubab meile homne horoskoop.

(laul „Äike, päike“; kaks tantsupoissi ja Kairit tantsivad)
Ilmatüdruk Kairit: Tere! Homme tunnete vastapandamatut isu porgandite järele. Seetõttu kipute olema eriti tige nende vastu, kes Teie porgandeid endale himustavad. Olge ettevaatlikud ja hoidke eemale jänestest! (jänes luurab selja tagant, Kairit kiljatab) Pidage meeles, kes vaeva ei näe, see porgandit ei söö!
Kõike kaunist!

Olev Puuder: Minuni on jõudnud teade, et meie telemaja ette on kogunenud sadakond noort potentsiaalset olümpiavõitjat, kellele hakkame kohe tasuta porgandeid jagama! Lehvitage Kanal 2 vaatajatele! (kaameramees filmib saalis olijaid)

Olev Puuder: Ongi tänaseks kõik! Kohe on eetris sarja „Meeleheitel kodujänesed” uus hooaeg ja kell 21.30 algab tõsielusari „Ameerika superporgand”. Reporter on jälle eetris homme õhtul kell seitse.
Mina tänan!

Reporteri lõpumuusika, jagame porgandeid

TERVISELE MÕELDES

Seoses mihklipäeva juurviljapeoga mõtisklesime reedestes eesti keele tundides selle üle, kuidas keegi oma tervise eest hoolitseb, miks noored ei söö juurvilju ja kuidas neid meelitada kartulikrõpsude ja muu rämpskraami tarbimise asemel tervislikult toituma. Viisin u 60 õpilase hulgas läbi väikese küsitluse.

1. Kas Sinu arvates on meie koolitoit tervislik? Kui ei, siis nimeta põhjus.
JAH: 80%

EI: 20%
Eitajate põhjused: liiga rasvane, liiga palju õli, vähe on puu- ja juurvilju, toidud ei sobi kokku, palju pekki, toitu ei jätku, värskeid puuvilju võiks olla
2. Kas Sinu kodus süüakse tervislikult?
JAH: 91%

EI: 9%
3. Kas Sina toitud tervislikult (koolist ja kodust väljaspool)?
JAH: 18%

EI: 82%
4. Kas liigud enda arust piisavalt?
JAH: 86%

EI: 14%

LEMMIKJUURVILJAKS valiti ülekaalukalt porgand, järgnesid kartul ja tomat.

Laste jutust selgus, et nii koolis kui ka kodus "sokutatakse" toitude sisse sibulat-porgandit, aga "ohtlik aeg" on peale kooli ja vahetundides. Karman on kahe tibusammu kaugusel ja taskurahagi pole millegi targema peale kulutada... Õhtusel juurviljapeol krõmpsutati igatahes mõnuga kaalikaid-porgandeid-kapsaid. Tuli puudugi. Nii et lootus pole veel täiesti kadunud. 5. klassi esimesel klassiõhtul on kartulikrõpsud igatahes KEELATUD!

SPORDIPÄEV

Mihklipäeval, 29. septembril osalesid 5.-9. klassi õpilased spordipäeval. Igaüks valis endale sobiva ala: jooksukrossi, jalgrattakrossi või orienteerumise. Meie klassis sõitsid Mari-Liis, Kaidi B, Priidu-Joel, Martin ja Sandra jalgrattaga; Taavi, Markus ja Kaidi L eelistasid minna sügavale metsa :) ekslema (loe: orienteeruma). Kerge polnud kellelgi, kui siis ainult õpetajal, kes staadionile oma klassi punapõskseid ja lõõtsutavaid õpilasi pildistama ruttas. Kõik osalenud õpilased lõpetasid võistluse, kuigi ohkasid õpetajast mööda sõites raskelt, et enam küll ei jaksa. Väga tubli oli Mari-Liis, kelle jalgratas otsustas vahepeal jonnima hakata, aga hiljem sai Mari-Liis sõidukile hääled sisse ning endale lõpuaja kirja. Aitäh Hendrikule ja Tanelile 8. klassist abi eest! Ratta pidurijuhe oli suure sõiduga lihtsalt lahti läinud.

Meie klassi kõige tublim osaleja oli Sandra, kes saavutas tüdrukute arvestuses 1. koha (üldarvestuses 5. koht). Kaidi B lõpetas tüdrukutest kolmandana (üldarvestuses 11. koht). Martin võitis 12., Priidu-Joel 13. ja Mari-Liis 14. koha. Roosades pükstes sporditibid Kaidi L ja Marja-Liisa 7. klassist jooksid metsast välja kolmandatena. Taavi ja Markus orienteerusid 9. kohale.

MIHKLIPÄEVA JUURVILJAPIDU

Tulemas on mihklipäeva juurviljapidu. Iga klass peab selleks ette valmistama lõbusa etteaste, millega tutvustab ühte juurvilja. Loosi tahtel peame meie promoma porgandi söömist. Teeme seda lõbusa „Reporteri” paroodiaga. Saatesse on külla kutsutud olümpiavõitja ja porgandisõltlane G. Kanter, kes jutustab, kuidas tema želeepehmed lihased Andrus Värniku eest ära söödud porganditega paisusid ning kuidas tal kadus tüdrukutehirm. Haridusminister Lukas tutvustab ministeeriumis vastuvõetud arengukava „Parem peenike porgand kui rasvane hamburger”, mille eesmärgiks on propageerida porgandi söömist noorte seas, et Eesti rahval oleks ka tulevikus võimalik uhkust tunda oma olümpiasangarite üle. Anname hinnagu saates „Tõehetk” šokeeriva vastusega lagedale tulnud proua Jänes Jänni porgandivargusele naabrimehe Kaarel Kaalika peenramaalt. Ilmatüdruk Kairitki hoiatab meid jäneste eest, kes meie porgandeid himustavad.

Tänases eesti keele tunnis tegime lugemisproovi ja homme üritame juba peast. Väga mõnus on viiendikega töötada!

Näidendi osatäitjad:
Olev Puuder (Markus S)
Gerd Kanter (Martin)
Tõnis Lukas (Markus O)
Hannes Võrno (Taavi)
Saate „Tõehetk” külaline Jänes Jänn (Mari-Liis)
Ilmatüdruk Kairit (Kaidi L)
reporter Elo (Kaidi B)
kaameramees (Priidu-Joel)
ninapuuderdaja (Sandra)
näidendi autor, DJ ja lavastaja (õp. Kati)

Vanasõnu porgandist
Kapsast austa, porgandit kummarda.
Porgand on kaalikast targem.
Ei ole porgandit ilma karotiinita.
Kes vaeva ei näe, see porgandit ei söö!
Kuidas peremees, nõnda porgand.
Mis viga porgandil kasvada, kui uss kapsast õgib.
Parem porgand pihus kui kapsas naabri peenramaal.

Tulemused õpilastel:
... muudab äärmiselt ilusaks ja targaks,
... parandab keeruliste matemaatiliste võrrandite lahendamise ja spikerdamise oskust,
... vähendab hirmu kooli ja õpetaja ees,
... aitab mölapidamatuse vastu,
... vabastab vinnidest,
... annab juurde tasuta feimi,
... taastab tuupimisel hävinenud ajurakke.
... ilmnevad ebaharilikud anded, näiteks oskab korralik porgandisööja kaenla all pähkleid katki vajutada.
Tulemused õpetajatel:
... vähendab kontrolltööde tegemise sõltuvust,
... suurendab kopsumahtu,
... väheneb naljasoone lupjumise oht,
... kaob koduste tööde jätmise vajadus,
... suureneb sõnade kaal,
... lükkab edasi kuldse keskea saabumist ja kananaha ihule tekkimist.
NB! Vastu näidustatud neile, kel jänes püksis.

TALLINNAS MEGAZONE'IS

Kaasas hea tuju, kiired jalad, teravad silmad, kaval strateegia, kilekotitäied krõpsu-kommi-kokakoolat, sõitsime neljapäeval, 18. septembril peale viiendat tundi kauaoodatud reisile Tallinnasse Kristiine Megazone’i. Kutsusime kaasa ka oma väikesed sõbrad 4. klassist. Bussisõitu saatis lõbus jutuvada ja krõpsupakkide krabin. Söögipakid avati enne, kui buss jõudis Valtu ristist Rapla poole pöörata.
Ekslesime natuke linna peal ja jõudsime Megazone’i viieminutilise hilinemisega, aga meid võeti väga lahkelt vastu. Meile õpetati, kuidas lasermängu mängitakse. Sisuliselt on tegemist paintball’i-sarnase mänguga selle vahega, et seda mängitakse siseruumides ja värvikuule asendavad laserkiired. Reegleid ja meeldejätmist oli liigagi palju. Isegi õpetajal, kes samal ajal ka püüdlikult õpilastest pilte üritas teha, läks enamik jutust ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Hiljem oli mängus segadust küll ja veel.
Jagasime end kolme võistkonda (sinised, punased ja kollased), ajasime rasked vestid selga ja lõbus tagaajamine võiski alata. Kui õpetaja Kati viimasena mänguruumi sisenes ja nõutult oma võistkonda ja baasi taga otsima hakkas, oli mäng juba täies hoos ja koostööst või taktikast polnud haisugi. Juhtus nii, et igaüks oli rohkem ikka enda eest väljas, luuras üksi ja kogus endale punkte. Esimeses mängus ei saanud keegi väga hästi aru, kus on vastaste baasid, mida peab hävitama, või laadimisjaam, kuhu tühja relva tuli toitma minna. Õpetaja näiteks istus kolm korda miini otsas. Kaidi B küsis reedel klassijuhatajatunnis, mida seal õiesti tulistama ja laadima pidigi. Nohhh, polnud hullu.... Esimese mängu negatiivsed skoorid asendusid järgmises mängus positiivsetega, oma mehi tulistati vähem ja baasidki said maha võetud. Mängude võitjad (Ranno 4. klassist ja õpetaja) said auhinnaks tasuta 20-minutilise mängu. Olgu saladuskatte all öeldud, et õpetaja kavatseb auhinna mõnes klassiõhtu võistluses mängu panna.
Mängude lõpus hõikas õpetaja: „Võtke kõik oma asjad korralikult kaasa, et me MITTE KUNAGI enam siia tagasi ei peaks tulema!” Rumalale ideele sain vastuseks valju ja kindla „EIIIII!!!!!”.
Tagasitee möödus rahutult, kõrvulukustavalt valjuhäälselt ja muidugi krõpsukommikokakoolarohkelt. Kogu aeg ei jaksa ju vaikselt ühe koha peal ka istuda, nagu õpetajad unes ja unistustes ette kujutavad. Võtku endale siis kõrvatropid kaasa, kui ei meeldi. Lisaks Kaerepere Karmanile tõime ülisuure kasumi ka Megazone’i nänniputkale.
Reis hinnati ülilahedaks ja emotsioonid ajasid üle ääre ka reedeses klassijuhatajatunnis, kus õpetaja üritas viiendikke oma elamustest kirjutama panna. Huviga võrreldi skoorilehti ja lubati ikka varsti Megazone’i tagasi minna.

Skoor:
1. mäng – sinised 17 310, punased 1435 ja kollased 6004.
2. mäng – sinised 35 452, punased 28 340 ja kollased 23 015.
Reisi kahju: Martini müts, mis on viimase pildi peal olemas, aga bussis haihtus õhku. UFO??! Maha oleks jäänud peaaegu ka kõik Priidu riided ja hiljem mobiil, mille ta Megazone’i ette trepile pani. Hea, et Priidu ikka kaasa sai.
Bussi seisukord: põrand kaetud ühtlase krõpsupuruga
Tuju: (:D :D :D :D + :D :D :D :D) X 1000

Viiendikud kirjutasid nii:
Mari-Liis: Mängud läksid liiga kiiresti. Mulle alguses tundus see vest liiga raske, ruumid õudsed ja muusika liiga vali, aga pärast harjus ära. Põrkasin kogu aeg kellegagi kokku. Martini esimese mängu skoor oli -2000. Ma soovin juba sinna tagasi.
Markus S: Ruumid olid pimedad ja esimeses mängus ei teadnud veel häid peidukaid ega saanud eriti midagi aru. Meil Priiduga oli omavaheline sõda baaside juures. Meie siniste tiim võitis mõlemad mängud. See oli nii lahe, et ma tahaks seal oma sünnat pidada.
Priidu-Joel: Megazone on jube vinge koht. Pidasin Taaviga jõhkrat lahingut. Sattusin ühe korra miini otsa, aga ma ei saanudki aru, kus see oli. Soovitan seda mängu teistele ka.
Kaidi L: Minu meelest oli see üks parimaid kohti, kuhu saab minu vanuses minna. See on sportlik mäng. Kui sa seda ühe korra mängid, siis sa tahad seda veel ja veel mängida.
Taavi: Mina ei viitsinud instruktorit kuulata, aga noh pidi. Joosta sai hästi palju. Ruumid olid nagu kuskil vanas mõisas. Mulle meeldisid need trepid, kus sai üles-alla hüpata. Muusika sobis mänguga kokku. Oli väga lahe.
Kaidi B: Esimeses mängus ei saanudki ma aru, kuidas mu relv töötas, seepärast oligi mu skoor -777. Ma ei jäänud kordagi miini alla. Täiega tahaks tagasi minna, seal oli nii põnev.

Megazone'i kohta leiad infot siit

TERVISEPÄEV

Reedel, 12. septembril toimus paljudes koolides üle Eesti üleriigiline tervisepäev „Reipalt koolipinki”, mille eesmärk oli kujundada ja arendada noorte seas sportlikke harjumusi ja tervislikke eluviise. Tervisepäeva korraldatakse alates 2004. aastast iga septembrikuu teisel reedel. Idee algatajaks on kahekordne olümpiavõitja, Eesti Koolispordi Liidu president Erika Salumäe.
Meie koolis valis iga klass sportliku tegevuse ise, põhiliselt matkati kodukandis ringi. 5. klassi õpilased kui suured jalgpallisõbrad otsustasid maha pidada klassisisese sõprusmatši.
Vihmasabinat ning pikka ja porist staadionimuru trotsides lonkisime võitlustandrile, jagasime ennast kahte võistkonda ja mäng läkski lahti. Taavi ja Markus S. on tõelised jalgpallistaarid ning teised eriti palli puutuda ei saanudki. Väravate arvestuski läks sassi. Aga see polnudki peamine. Tähtis oli see, et pääsesime koolipingist värskesse õhku ja tegime oma tervisele headmeelt.
Kahjuks ei saanud osaleda Priidu-Joel ja Martin, kes salakavalate sügisilmade ohvriks olid langenud ja tervisepäeval kodus haigusega võitlesid.

NALJANURK

Koputus Paradiisi väravale. Peetrus avab. Värava taga seisab jalgpallur, kolmevärvilises vormis. "Kes sa oled?" "Eesti jalgpallur!" "Ja kuidas sa väravale pihta said?"

UUS KLASSIVANEM

Valisime klassijuhatajatunnis klassivanemaks Martini. Martin peab käituma ja õppima eeskujulikult ning olema klassijuhataja "paremaks käeks" klassiga seotud ürituste korraldamisel ja läbiviimisel ning aitama klassikaaslasi. Igal teisipäeval esindab Martin koos Kaidi L-ga klassi õpilasomavalitsuses.

Palju õnne Martinile ja edu talle uues ametis!